Eesti kala- tõeliselt tervislik valik!

Väljavõte uuest (ilmus  mais 2016) RemedyWay isetervendamise seminaride materjalide/artiklite kogumikust “Isetervendamine: kunst ja praktika”  Els Ulman-Kuuskmani artiklist ” Eesti kala – tõeliselt tervislik valik“.

Võrreldes paljude rahvastega maailmas, on eestlastel ühes asjas vägagi vedanud. Meie kalurid pakuvad meile nii mageveekala kui ka Läänemerekala. On ju soolatud räim ning vürtsikilu rikastanud Eestimaal mitmete põlvkondade toiduvalikut. Arheoloogid kinnitavad, et ka muinaseestlaste toiduvalikus oli arvestatav kogus mageveekala. Aga kala ongi väga mõistlik valik! Esiteks on kalade osas tohutu valik! On suur hulk erinevaid kalaliike ning nad pakuvad võrratut vaheldust meie toidulaual.

Talvekuudel on mõistlikum tarbida rasvast kala, kuna sealt saab nii lühikese päeva tõttu defitsiitseks muutunud D- vitamiini kui ka immuunsuse tõstmiseks vajalikke mineraalaineid, amiinohappeid ja kõigile tuttavaid polüküllastumata rasvhappeid, eriti  eikosapentaeenhapet ( EPA ) ja dokosaheksaeenhapet( DHA), mida tuntakse  ka Omega- 3 rasvhappete nime all. Omega -3 rasvhappeid on hädavajalikud inimese normaalse ainevahetuse toimimiseks kuna inimesed aga ka teised imetajad (nt. lemmikloomad) ei suuda sünteesida Omega-3 rasvhappeid. Sellepärast vajame me neid rasvhappeid oma toidus.

Täisväärtusliku rasvhappelise tasakaalu saavutamiseks on mõistlik süüa 500- 750 g rasvast kala päevas. Paljud inimesed väidavad, et kala süüa on kallis. Kilu ja räime ühe kg hind algab 1 EUR-st. Väidan, et tegelikult ei ole kala kallis süüa, lihtsalt inimesed eelistavad kallimat kala, väites, et kala on kallim teistest loomsetest toiduainetest.

Seega kõik kalatooted ei ole kallid ning arukas perenaine ostab kala ning harjutab ka oma lapsi kala tarbima, sest kalarasv toetab ka ajutegevust ning närvisüsteemi.

Pikaajalised uuringud on tõestanud, et pidevalt kala tarbivad inimesed on tugevama immuunsus- ja närvisüsteemiga. Veel väidetakse aeg-ajalt, et kala haiseb. Julgen kinnitada, et värske ja kvaliteetne kala ei haise! Kahjuks on aga nii, et värske ja jahutatud kala esmakäitlemisel ning tarneahelas kvaliteedinõuete eiramisel hakkab kala kiiresti riknema (eriti kiiresti rikneb rasvane kala) ning seepärast on Eestis kohati värske ja kvaliteetse kala leidmisega teatud probleeme. Uurin Eesti turul tegutsevaid kalakaupmehi ning teavitan seminaril tarbijaid, kust võib leida värsket ja kvaliteetset kala.


Lisan võrdluseks ühe tabeli, kus on välja toodud mõned toiteväärtuse elemendid 100g kala kohta.

Kilu Räim Lõhe Tursk külmutatud
Rasvad g 17.53 6.5 6.34 0.67
Polüküllastumata rasvhapped g 4.01 1.79 2.539 0.231
Valk g 15.35 14.8 19.84 17.81
Vitamiin D µg 14 4.6 13 1
Vitamiin B12 µg 11 5 6.2 1.1
Tsink mg 1.8 0.9 0.43 0.42
Raud mg 2.1 0.29 0.4 0.25
Jood mg 45 15 65 40
Magneesium mg 13 11 25 21

 

Millist töötlemisviisi peaks eelistama?

Kõige kindlam valik on alati terve või roogitud peaga või siis peata kala. Suurema kala tükeldamine või fileerimine võtab aega kümmekond minutit. Väiksema kalaga kulub pisut rohkem aega. Juhul kui ei soovi käsi määrida, siis võib kasutada kummikindaid. Internetis on kala fileerimise või portsioneerimise õpetusi, mida järgides saab imehästi ka algaja sellega hakkama.

Eelistama peaks seejuures kohaliku päritoluga kala, sest kohalik kalatöötleja ei riski oma maine rikkumisega ja reeglina ei kasutata ebaeetilisi töötlemisviise. Imporditud odava kala puhul peab loogiliselt mõtlema, mille arvelt saab kaugelt kohale toodud kala kohalikust odavam olla. Sageli on kala lihasse lisatud lubatud lisaained (polüfosfaate) ning need reeglina tõstavad vee kogust kala lihas.
Julgen teile kinnitada, et see võõramaine kala ei olegi nii odav, kui võtta arvesse, et ostate selle raha eest ka kala lihas sisalduvat vett.

Oluline on jälgida kala märgistust. Tarbijal on õigus saada infot kala täpse päritolu kohta, samuti peab tarbijat informeerima ka sel juhul, kui tegemist on sulatatud kalaga.

Täna avaldatud informatsioon on vaid väike killuke mahukast ja põnevast teemast ning lisaks rasvastele merekaladele on veel tohutu hulk mahedama maitsega ning vähem rasvaseid merekalu ning mageveekalu. Kevadepoole avaldame pikema ülevaate teistest Eestis levinud kaladest ning nende töötlemisviisidest.

… artikkel jätkub.

Loe edasi artiklite kogumikust V. Mihkelsoo, N. Vahtramaa “Isetervendamine: kunst ja praktika”, 2016.

Viited:

a “Omega-3 Fatty Acids and Health: Fact Sheet for Health Professionals”. US National Institutes of Health, Office of Dietary Supplements. 2005. Retrieved 12 April 2014.

Artikli autor Els Ulman-Kuuskman on ajakirja Kalastaja kutselise osa toimetaja, kes on täiendanud end ÜRO Ülikooli täiendõppe programmis Islandil, töötanud euroametnikuna kalureid ja kalatööstusi auditeerides ning soovib, et eestlased sööksid rohkem kohalikku ja ausalt püütud/töödeldud kala.

Raamat on müügil:
meie e-poes
kõigis Apollo ja Rahva Raamatu kauplustes
loodustoodete kauplustes üle Eesti

Raamatu esikaan. Isetervendamine kunst ja praktika_291x457

Els Ulman-Kuuskman

Vasta

Your email address will not be published. Required fields are marked *