Hapendatud toiduga terveks

Täiendav materjal V. ja L. Mihkelsoo teatmikule „Isetervendaja käsiraamatpeatükile 10. “Toitumisvead”, alalõigule 10.1. „Õige – ratsionaalne, mitmekesine ja tasakaalustatud toitumine“,  artiklile 5)  “Ensüümid” (põhiteksti allikad: Loodustohter, Telegram (Katrin Suik),  Mercola 1, Mercola 2)

Hapendatud toiduga terveks!

Toitude hapendamine on tuhandeid aastaid vana komme, mis on levinud üle terve maailma. Hapendatud toidud aitavad seedimist toetada ja kasulike soolebakterite hulka suurendada.

Kääritamine-hapendamine ehk fermenteerimine on protsess, mille käigus toimub teatud bakterite ning pärmseente ainevahetusprotsess – esialgu hapnikuvaeses keskkonnas ning seejärel hapniku osalusel, kus käärimisel vabanevat energiat kasutavad need organismid ära oma elutegevuseks. Köögiviljade kääritamisel alustavad piimhappebakterid seda protsessi glükoosi lagundamisega, mis ajapikku kiireneb ning jõuab lõppfaasi paari nädala möödudes.

Selle kõige tulemusena säilib toit kauem ning sünteesi tagajärjel tekivad inimorganismile vajalikud seedeensüümid, B-grupi vitamiinid, omega-3-rasvhapped ning mitmesugused probiootilised tüved. Need kasulikud ained aitavad ennetada soolevähki ja -põletikku ning leevendada laktoositalumatust.

Traditsiooniliste toiduainete fermenteerimine

Peamised aiasaadused, milles kasutatakse fermenteerimise meetodit, on kapsad ja kurgid. Kapsaste kääritamise eesmärk on säilitada neis leiduvate A ja C vitamiinide rohkus. Samuti on uuringutest selgunud, et neis leiduvad ained aitavad hoida kolesterooli taset normis ning neil on põletiku- ja vähivastane toime. Hapukurkides tekkinud bakterid hoiavad seedeelundkonna mikrofloora tasakaalus ning moodustunud B-grupi vitamiinide ühendid tagavad normaalse makrotoitainete ainevahetuse.
Parimateks fermenteeritud toitudeks on veel naturaalne maitsestamata biojogurt, keefir jm Vene köögist hästituntud hapendatud köögiviljad. Hapendatud tervisejookide hulka kuulub ka Hiinast pärit kombucha (hapendatud seeneteejook), mis nõukogude ajast siiani ka Eestis paljudel säilinud ja aktiivses kasutuses on.

Tänapäeva keskkonnast on valdaval enamikul inimestel probleeme soolestiku mikroflooraga. Me saame pidevalt kas otseselt või kaudselt toiduga antibiootikume, suur hulk naisi võtab rasestumisvastaseid pille, mis kahjustavad mikrofloorat, ning toksilised ained ümbritsevad meid nii toitudes, jookides kui ka ümbritsevas keskkonnas. Kahjustunud soole mikrofloora vähendab keha võimet mürke eemaldada ning need ladestuvad rasvkoes, ajus, seljaajus ja isegi luuüdis, kus need võivad olla vallandavad tegurid leukeemia, lümfoomi ja immuunsüsteemi probleemide jaoks.
Hapendatud toidud on väga tõhusad mürkide kehast välja viimisel. Nendes leiduvad kasulikud bakterid suudavad siduda laia hulka erinevaid toksiine ja raskemetalle ning toetavad keha enda puhastumise mehhanisme. Ning selleks ei pea neid sööma tohututes kogustes. Pigem on oluline seda teha pidevalt pikema aja vältel. Lisaks hapendatud köögiviljadele aitavad seedimise mikrofloorat parandada ja mürke kehast välja viia ka näiteks pastöriseerimata jogurt või eksootilisem kombucha tee.

5 põhjust, miks hapendatud toidud meie tervist toetavad

  1. Aitab paremini seedida. Kääritatud toit sisaldab palju probiootikume ja ensüüme, mis aitavad seedeelundkonnas hoida tasakaalu ning tugevdavad ka organismi vastupanuvõimet.
  2. Suurendab vitamiinide hulka toidus. On leitud, et fermenteeritud piimatoodetes on võrreldes pastöriseeritud toodetega tunduvalt kõrgem foolhappe, pürodoksiini, B-grupi vitamiinide, riboflaviini ning biotiini tase.
  3. Soodustab toitainete tõhusamat imendumist. Tänu ensüümide rohkusele paraneb seedimine ja peensooles muutub tõhusamaks toitainete imendumine verre ning lümfi.
  4. Toiduainete säilivusaeg pikeneb. Käärimisprotsessil osalevad bakterid toodavad antimikroobseid ühendid, mis takistavad toidu riknemist ja mikroobide juurdepääsu.
  5. Muudab maitse rikkalikumaks. Ained, mis fermenteerimise käigus tekivad lisavad toidule intensiivsust ning muudavad selle maitse veelgi tugevamaks.

Eelista kodus valmistatud hapukapsast poekaubale

Fermenteerimine on veidi ennustamatu tulemusega protsess – rohkem kunst kui teadus – ning toiduainetööstused on välja arendanud tehnikad, mille abil hoida suurte koguste tootmiselt ühtset standardit. Tehniliselt on kõik soolvees kääritatu fermenteeritud, kuid umbes sealtmaalt sarnasus koduse hapukapsa ja poe müüdava vahel võib ka lõppeda. Äädika lisamine, pastöriseerimine ja külmkapis hoidmine peatavad fermenteerumise protsessi, mistõttu kasutavad tööstused neid meetodeid selleks, et toit enne tarbijani jõudmist üle ei hapneks. Kuid need vähendavad lõpp-produkti väärtust. Poeletilt haaratav hapukapsas võib olla mugav, kuid kodus ise valmistatu on hoopis tervislikum.

Hea ja lihtne hapukapsa valmistamise retsept (ka kodus väikeses anumas):

Pea meeles rahvatarkust: kapsast ei tohi hapendada täiskuu ajal, siis tuleb kapsas tume, pehme ja mitte maitsev.
Kapsapead peavad olema kõvad, valged, hilist sorti, hea, kui on kergelt külma saanud.

Puhasta kapsapead välistest rohelistest ja vigastatud lehtedest. Lõika kapsapead pooleks ja eemalda juurikas. 1 kg kapsa kohta lisa 150-200 g meresoola, soovi korral 50 g suhkrut (pruuni roosuhkrut), soovi korral maitse järgi porgandit (300 g), õunu, köömneid või jõhvikaid.
Peenesta (mitte väga peenelt) kapsas riivi või höövliga. Pane see sobivasse anumasse (klaaspurki, puidust tünni, potti, ämbrisse jms). Raputa igale 10–15 cm paksusele kohevale kapsakihile soola (või sega võimalusel ühtlaselt) ja maitselisandeid ning tambi puunuiaga kuni mahla eraldumiseni kinni. Anuma ülemisest äärest jäta 5–8 cm vaba ruumi, et käärimisel tekkiv mahl ei läheks üle ääre.
Kata anum ülejäänud kapsalehtede ja riidega, millele aseta vajutuskaas (sobib ka suur praetaldrik). Kapsale pane vajutuseks raskus (10 % kapsa kaalust) nii, et kapsas oleks soolveega kaetud. Vajutuseks sobib raudkivi, veega täidetud purk vms.
Kapsanõu jäetakse 2-3 päevaks toatemperatuurile seisma. Kuna käärimisel tekib vaht, siis tuleb seda 3-4 korda päevas terava esemega läbi torgata, et tekkivad gaasid eralduksid.
Seejärel (kui vedelik on kapsamassi tagasi tõmbunud)  pese kapsa peal olnud riie, vajutuskaas ja raskus, aseta need uuesti kapsale ja vii jahedamasse kohta (ideaalselt sobiv temperatuur 0–2 °C).
Hea hapendatud kapsas peab olema krõmpsuv, kergelt  hapukassoolane, mahlane, heleda rohekaskollase värvusega, aromaatne, kibeduseta.

Allikad: Loodustohter, Telegram (Katrin Suik),  Mercola 1, Mercola 2, TheSweetBeet.com,TheWashingtonPost.com,WelnessMama.com, Cheeseslave.com, NaturalNews.com, Learningherb.com, Regulat.com, Viira talu kogemused, erinevad toidublogid ja kokaraamatud.

Koostanud: Virgo Mihkelsoo ja Nelly Vahtramaa

Virgo Mihkelsoo artikleid saad lugeda ka uuest kogumikust V. Mihkelsoo, N. Vahtramaa “Isetervendamine: kunst ja praktika”, 2016.

Raamat on müügil:
meie e-poes
kõigis Apollo ja Rahva Raamatu kauplustes
loodustoodete kauplustes üle Eesti
35.-s Selveris
kõigis Prismades
suurtes Rimides
Maxima XX ja XXX poodides
Coop (ETK) Maksimarketites ja Konsumites
B Pluss – 7 kaupluses

Raamatu esikaan. Isetervendamine kunst ja praktika_291x457

Virgo ja Ljudmilla Mihkelsoo

Vasta

Your email address will not be published. Required fields are marked *

You may use these HTML tags and attributes: <a href="" title=""> <abbr title=""> <acronym title=""> <b> <blockquote cite=""> <cite> <code> <del datetime=""> <em> <i> <q cite=""> <strike> <strong>