Kuidas elada kogu elu tervena ja vähemalt 100 aastani!

Pika ja superpika ealisteks (üle 90 ja üle 110 aasta) saamine on juba praegu võimalik

Lühike kokkuvõte 20.04.2015 Hotell Euroopa konverentsikeskuses peetud V.Mihkelsoo loengust „Tervisliku, turvalise ja pika elu tagamine“

Sissejuhatus

Teadlased tõestasid, et rakk omaette on surematu, kui tema ümber on alati puhas keskkond ja ta saab kõik vajalikud toiteained. Kui inimene aitab selliselt paljusid oma organismi rakke (eelkõige õige toitumise organiseerimisega), siis pikk elu oleks tunduvalt kergem saavutatav. Et vananemise programmi saab mõjutada ja isegi juhtida, näitavad meie mesilased- õige toidu valmistamisega (suir, mesi, oma näärmete eritused) nad võivad pikendada kümneid kordi enda ja mesilasema eluiga. Mesilaste ja inimeste biokeemilised protsessid raku tasemel on lähedased.

Vananemist saab pidurdada, aeglustada, kõrvaldada „ootamatute“ haiguste teket tihti väga lihtsate, kättesaadavate paljude rahvaste poolt kogutud teadmiste ja kogemuste abil. Arusaadav, et praegustel pensioniealistel ja vanuritel see on ainuke väljapääs elada kauem tervena ja surra normaalselt, mitte haigena.

Palju teadmisi saab pikaealiste elukogemustest. Uurimised näitasid, et kõikidel maailma rahvaste sellised kogemused on samalaadsed, on hästi kooskõlas looduse ja evolutsioonilise arengu seadustega, langevad kokku teadlaste, arstide ja tervendajate tervisliku elamise ja toitumise soovitustega (vt näiteks „Isetervendaja käsiraamatut“, Tln, 2015 aedaspidi ITK raamat).

Vanadusele hakata vastu seisma ei ole hilja kunagi. Inimese organism on oma suurte reservide, taastamise ja isetervenemise võimalustega alati valmis kaasa lööma igas eas. Vananemise peatamine kui ka ilmnenud elueaga seotud haigustest lahtisaamine kindlasti tõstab tervise hulka ja pikendab elu. Kõige rohkem vähihaigeid maailmas on New Yorgis, kõige vähem Tseiloni saarel. Esimesed on haiguse tekkimise pärast nii hingeliselt, kui ka füüsiliselt murtud ja ei aimagi, et on suurepärased võimalused sellest lahti saada, viimased teavad sellest, suunavad oma põhitegevuse haigusest lahtisaamiseks looduslikke vahendite abil ja saavad tihti tervise tagasi.

elu1 elu2 elu3

(RemedyWay müügi- ja turundusjuht N.Vahtramaa Sri Lankal pikaelu tingimuste ja võimalustega tutvumisel, veebruar 2015)

Inimesed on arukad, loogiliselt õigesti mõtlevad, kuid sealjuures tihti püüdlustes piiramata puhkamisele, mõnu ja lõbu saamisele, nooruse tagaajamisel võivad enneaegselt kaotada tervise ja vähendavad oma eluiga.
PS. Pikaelu tagamise üks põhilisi takistusi on komfort. „Arukas ei aja taga seda, mis on meeldiv, aga seda mis vabastab teda ebameeldivustest, pahandustest“ – vana-Kreeka teadlane Aristoteles
Tuleb hakata pöörama tähelepanu oma tervisele juba 25-30 eluaastast ja tuleb aru saada, et kõige parem tervendaja on inimene ise. Pika elu poole püüdleja peaks leidma temale sobivama õiges suunas liikumise markeri (füüsilise ja teadvuse seisundi iseloomustajad). Hiinas ja Indias praegu pooled inimesed (Sri Lankal isegi 80%) muretsevad oma tervise eest ISE (st ei pöördu üldse arsti poole abi saamiseks) ja nende eluea pikkus on 80. a ringis, mitte vähem, kui arenenud riikides.

Statistika näitab, et pikaealised elavad 30-40 aastat rohkem, kui teised inimesed ja väldivad põhilisi eahaigusi (südamehaigused, diabeet, vähk, Alzheimeri ja Parkinsoni tõbi). Kindlasti on vaja selleks alati kõrvaldada kõik võimalikud talitlemistakistused organismist (vt ITK raamatut).

Peale pikalt ja tervena elamise mõnule loodus “ootamatult“ (teadlastele ja inimesele endale) hakkab hoidma tervise hulka olemasoleval tasemel ja tegutsema ei pääse vananemist esilekutsuvad ja kiirendavad faktorid. Tervise ja eluaastate kõver vanemas eas moodustab sirge lõigu, nn „platoo“ – selline on see kõver ilma vananemiseta elavatel loomadel (alasti mutt-rott Aafrikas, põhjapoolsetes jõgedes limused-pärlikarbid, Gröönimaa vaal,…). „Platoo“ tekitavad evolutsiooni arengu seadused ja kaasasündinud molekulaarbioloogilised mehhanismid. Loodus nagu hakkaks pikaealist hoidma. Võib oletada, et pikaealistel elu katkeb edaspidi ainult kas mõne elundi taastamise võimaluse puudumisel või tekib mõni füsioloogiline takistus, mille ilmnemist loodus pole ettenäinud. Näiteks loomariigis limused-pärlikarbid surevad, sest mingil põhjusel karp ei jõua enam keha kasvule järgi, elevandil ei taastu enam hambad, vaala kaal liialt suureneb jne.

Teadlaste edukat sekkumist vananemisprotsessi geenide tasemel annab veel palju aastaid oodata. Katsed loomadel näitavad, et see on võimalik, kuid ohtlik, sest geenide tegevusse sekkumisel rikutakse ära ülipeenelt ülesehitatud organismi töö. Praegused takistused loomkatsetes – vananemine katkestatakse, kuid organismis hakkab arenema vähk , seda takistas nimelt äravõetud (või blokeeritud) geen, sest temal olid organismis ka teised tööülesanded.

      Juba praegu oma tegutsemisega ja looduslike vahenditega on võimalik sekkuda vananemise programmi ja teadlikult tegutsedes pikendada eluiga. Seda aitab teha organismisisene doktor epigeneetiliste märkide panemisega DNA molekulile.

     Organism on loodud juba algselt suure tagavaraga (paaris (kopsud, neerud) või suurendatud(maks) organid) ja reservidega pidevaks ja täisväärtuslikuks funktsioneerimiseks teadlaste hinnangul kuni 100-150 aasta vanuseks.

Pika ja superpika eluikka (üle 110 aasta) saabumiseks:

Põhireeglid

  1. Korrapärane regulaarne jõukohane füüsiline tegevus musklite kaudu efektiivselt stimuleerib tervet organismi vanaduse pealetungile vastu seisma. Taastab musklite massi vere ja lümfi normaalse liikumise tagamiseks ja põletikke tekke vältimiseks organismis. Isegi 5-10 minutit sportlikku tegevust päevas juba kutsuvad esile kasvuhormooni eraldumise.
    Liikumisvaegus oluliselt kiirendab vananemist!
  2. Veetarbimine peab olema normi kohane – eakate inimeste kehas aastast aastasse väheneb vee hulk. Ealiste haiguste olemasolul alati fikseeritakse veepuudus organismis. Vesi aeglustab neuronite vananemist.
    Veepuudus organismis oluliselt kiirendab vananemist…

… artikkel jätkub.

Artikli autor Virgo Mihkelsoo

Loe kogu ariklit kogumikust V. Mihkelsoo, N. Vahtramaa “Isetervendamine: kunst ja praktika”, 2016.
Artiklid (75 tk)  ja konspektid peetud loengutest lektoritelt  Helle Kahro, Virgo Mihkelsoo,  Tiina Naarits-Linn, Liis Orav, Sille Poola, Riina Raudsik, Els Ulman-Kuuskman, Nelly Vahtramaa.

Raamat on müügil:
meie e-poes
kõigis Apollo ja Rahva Raamatu kauplustes
loodustoodete kauplustes üle Eesti

Raamatu esikaan. Isetervendamine kunst ja praktika_291x457

Virgo Mihkelsoo

Vasta

Your email address will not be published. Required fields are marked *

You may use these HTML tags and attributes: <a href="" title=""> <abbr title=""> <acronym title=""> <b> <blockquote cite=""> <cite> <code> <del datetime=""> <em> <i> <q cite=""> <strike> <strong>