Lodjapuu

Lodjapuu harilik (Viburnum opulus L.)

Rahvakeelsed nimedõispuu, koerõispuu, meestepuu, hullukoeramarjapuu, loidap, pitsipuu, õisakas, õitspuu, leivamari, mürgimari…

Lühike liigikirjeldus ja kasvukohad kuulub kuslapuuliste sugukonda, on heitleheline kuni 4 m kõrgune põõsas. Õitseb mais-juunis. Luuviljad (marjad) erepunased, lapikud, üheseemnelised (küpsevad septembris). Kasvab puisniitudel, salu- ja lodumetsades kogu Eestis. Eelistab viljakaid ning niiskemaid muldi. Looduses esineb ligi 150 erinevat lodjapuu liiki.

Sisaldab… (100 grammis marjades):

  • vitamiine: B1 (0,01 mg), B2 (0,02 mg), B3 (0,8 mg),  B5 (0,32 mg), B6 (0,06 mg), B9 (foolhape) (0,03 mg ),  C (80-140 mg, 2-3 korda rohkem kui sidrunis), A (2,5 mg), E (2 mg, rohkem kui tsitrusviljades), K (0,03-0,18 mg), P (150-800 mg);
  • mikroelemente: alumiinium (0,03 mg), boor (0,3 mg),  broom (0,01 mg), fluor (0,00003 mg), fosfor (95 mg),  hõbe (0,0001 mg), jood (0,09 mg), kaalium (180-320 mg), kaltsium (40 mg), kloor (21 mg), koobalt (0,03 mg), kroom (0,06 mg),  liitium (0,003 mg), magneesium (17 mg), mangaan (0,2-0,8 mg), molübdeen (0,25 mg), naatrium (21 mg), nikkel (0,02 mg), raud (6,1 mg) (rohkem, kui mõnes teises marjas, peaegu samapalju kui kibuvitsas),  räni (0,035 mg),  seleen (0,01 mg), strontsium (0,0003), tina (0,009 mg), tsink (0,5 mg), vanaadium (0,007 mg), vask (0,04-0,08 mg), väävel (12 mg);
  • aminohapped: valiin* (0,05 g), histidiin* (0,02 g), isoleutsiin* (0,03 g), leutsiin* 0,05g), lüsiin* (0,04 g), metioniin* (0,003 g), treoniin* (0,03 g), trüptofaan* (0,003 g), fenüülalaniin* (0,04 g), alaniin (0,05 g), arginiin (0,06 g),  asparagiinhape (0,2 g), glütsiin (0,05 g), glutamiinhape (0,15 g), proliin (0,03 g), seriin (0,05 g), türosiin (0,03 g), tsüsteiin (0,003 g); */- asendamatud aminohapped;
  • küllastumata rasvhapped:  Omega-3 (0,01 g), Omega-6 (0,5 g), Omega-9 (0,38 g);
  • orgaanilisi happeid, flavonoide, pektiine, antioksüdante, fütontsiide, palju teisi bioaktiivseid ja organismile vajalikke aineid;
  • palju viburmiini, mis annab marjadele mõru maitse, kuid samas ka väga häid farmakoloogilisi ja tervendavaid omadusi (näiteks, kaitseb suhkruhaiguse ja südamehaiguste tekke eest;
  • kuni 32% inverteeritud suhkruid.
  • lodjapuu taime teistes osades sisalduvad samad ained, mis marjades, kuid teistes vahekordades. Näiteks õites on rohkem flavonoide; õites ja lehtedes baktereid hävitavaid aineid; marjade seemnetes rohkem eeterlikke õlisid; juurtes steriine; koores  glükosiidi, viburmiini. Nimelt sellepärast on sadade aastate jooksul paljude maade rahvastel kasutamise kogemuste alusel, ravimisel ja tervendamisel väljaselgitatud, millise haiguse või tervisehäda puhul, millist osa ja kuidas kasutada, et lodjapuu suurepärased omadused oleks kõige paremini rakendatud (vt allpool).

11 111
Millist osa tarvitatakse…

  • Tervendamiseks ja ravimiseks tarvitatakse marju, koort, pungasid, õisi, lehti, varsi, juuri, seemneid.  Koor eemaldatakse (põhiliselt üleliigsetelt okstelt, harudelt, tüvedelt või harvendamisel) vara kevadel (märts-aprill) mahlade aktiivse liikumise ajal. Vajadusel võetakse koort ka suvel-sügisel. Koor eemaldatakse ribadena. On täheldatud, et üksiku pika kooreriba eraldamine (tehes noaotsaga väljalõige ette) tüvelt taime eriti ei kahjusta. Kuivatatakse väljas hästi tuulutava varju all või erandina küpsetusahjus temperatuuril 50-60 °С.
  • Marju korjatakse septembris-oktoobris nende valmimisel, mida hiljem korjatakse seda parem. Enne tarvitamist kulinaarias hoitakse marju peale korjamist 6-8 päeva sügavkülmas. Marjad on värskelt mürgised, halva maitse ja lõhnaga. Pärast külma aga kaob marjade mürgisus, oluliselt paraneb maitse (samuti pole marjad mürgised keedetult, kuivatatult või küpsetatult). Vanasti pandi lodjapuumarjad puupüttidesse, valati vesi peale ja pandi välja külma kätte. Võib ka korjata marju pärast esimesi öökülmasid, kuid siis juba tuleb võistelda lindudega, kes hakkavad ohtralt sööma maitsvaks muutunud marju.
  • Väikseid oksi lõigatakse kevadel koos pungadega või noori võrseid suvel.
  • Õisi kuivatada praeahjus temperatuuril 40-50 °C.

Säilitamine…

  • Marju ja teisi lodjapuu osasid kuivatatakse või säilitatakse sügavkülmas.
  • Marjade kobaraid algul natuke kuivatada õhukese kihina toatemperatuuril kuni närbumiseni ja siis  kuivatada lõplikult praeahjus temperatuuril 40-60 °C. Peale seda puhastada marjad vartest ja säilitada  puuvillases või paberkotis jahedas.
  • Marjadest (viljadest) valmistatakse hoidiseid: moosi, mahla, marmelaadi, džemmi, võiet.
  • Korjatud marjad pannakse sõelaga kopsikusse ja paigutatakse 2 minutiks keevasse vette. Siis tehakse püüreeks (kasutamiseks kulinaarias eraldatakse seemned ja koor); lisatakse juurde mett (suhkrut) vahekorras 1:1; natuke soojendatakse pliidil seni, kuni suhkur täiesti lahustab ja saadud püree valatakse eelnevalt kuumutatud klaaspurkidesse, täites seda 4/5 mahust. Lõpus valada peale vedeldatud mett või  suhkrut  kuni ääreni. Hoidist võib hoida lahtiselt külmkapis või hermeetiliselt suletud kaane all pimedas, jahedas kohas.
  • Marjade kobarad pesta, mesi kuumutada veevannil, kobarad kasta mette ja seejärel kuivatada.
  • Mahl puhastest marjadest paigutatuna puhtasse klaasnõusse säilib hästi külmkapis.

Lodjapuu
Rahvameditsiinist ja maailmas ilmunud kirjandusest on teada:

Toime…  Lodjapuu toimib inimese organismiline väga laialdaselt. Esiteks on tal toimed, mida osutavad temas üksikult sisalduvad ja suures hulgas olevad vitamiinid, mineraalid, aminohapped (vt. V. ja L. Mihkelsoo raamatust „Isetervendaja käsiraamat“), paljud teised bioaktiivsed ja kasulikud ained. Teiseks tal on omad spetsiifilised toimed, mida teevad need ained koos. Nimelt sellepärast leiab ta väga laialdast kasutust nii ametlikus, kui ka rahvameditsiinis, teda kasutatakse üksikult või väga paljude ravimtaimede segude koostisosana.

farmakoloogiline…

  • põletikuvastane ja palavikku alandav, stimuleerib higistamist;
  • hävitab mitmeid haigusi tekitavaid viiruseid ja baktereid (näiteks, stafülokokke, sartsiine, kõhutüüfuse ja düsenteeria bacilluseid), ( eriti hästi toimib 10%-ne õite keedis, 7%-ne mahla lahus);
  •  allergiavastane;
  • stimuleerib ja normaliseerib ainevahetust (eriti rasvade ainevahetust);
  • lahtistav või kinnistav (õied), diureetiline;
  • valuvaigistav, vähendab valusid menstruatsiooni ajal ja üleliigseid eritusi;
  • veres alandab kolesterooli taset (koorest valmistatud preparaatide pikaajalisel tarvitamisel), suurendab hemoglobiini taset (marjad ja mahl); stimuleerivad hormoonide väljatöötamist;
  • kiirendab haavade paranemist, aitab ravida ja ennetab mao ja kaksteistsõrmiksoole  haavandite teket (okste keedis või tõmmis);
  • suurendab kapillaarides trombotsüütide hulka, soodustab vere hüübimist, peatab verejookse;
  • normaliseerib veresoonte olukorda (koore keedis), eriti südame piirkonnas; normaliseerib vereringluse neerudes, veenide laiendite puhul; normaliseerib vererõhku;
  • toimib antiseptiliselt, desinfitseerivalt, hävitab parasiite (lehtede või marjade veetõmmis) organismis;
  • puhastab verd ja maksa, hävitab toksiine, stimuleerib raskete metallide ja kiirituse poolt tekitatud ainete väljaviimist organismist;
  • kõrvaldab spasmid ja krambid, südame- ja neerude tegevusest tekkinud paised (koore, lehtede ja õite keedised või tõmmised);
  • kõrvaldab fermentide puuduse tõttu tekkinud seedimise häired; normaliseerib seedimist; stimuleerib sapi eritust;
  • tõstab lihaste toonust, suurendab südamelihaste jõudu ja tööd (marjad);
  • tõstab meditsiiniliste preparaatide (sh uinutite) efektiivsust.

tervendav…

  • tugevdab ja toniseerib organismi, tõstab töövõimekust (mahl);
  • rahustab, vähendab kesknärvisüsteemi erutuvust; üldse aitab normaliseerida psüühilist seisundit, looduslik antidepressant;
  • takistab maohaavandite ja nahahaiguste teket, vähktõbi teket ja arengut;
  •  lahtistab, soodustab uriini eritust;
  • aitab võidelda külmetushaigustega;
  • kõrvaldab vistrikuid, nahalöövet ja teisi nahahaiguste poolt tekitatud nahavigastusi (noored võsud, lehtedega vannid);
  • tänu rikkalikule koostisele aitab ravida väga paljusid haigusi, vt allpool.

vähi vastane…  (eriti hästi toimib okste, ladviku ja võrsete keedis, marjade mahl ja seemned)

  • takistab metastaaside arengut ja levimist;
  • surub alla (blokeerib, aeglustab, peatab) vähi teket ja arengut;
  • blokeerib organismi saabuvate ainete muutumist kantserogeenseteks (vähkitekitavateks);
  • blokeerib, vähendab kantserogeensete ainete toimet organismis;
  • stimuleerib kantserogeensete ainete väljaviimist ja soodustab nende väljutamist;
  • suurendab organismi vähivastase kaitsesüsteemi elementide hulka, normaliseerib selle koosseisu;
  • taastab apoptoosi mehhanismi (iselikvideeremise) kahjustatud vähirakkudes.

aitab ravida… sadu haigusi (toimib organismile pehmelt, mitte toksiliselt ja ei tekita halbu kõrvalmõjusid), sh:

  • vähktõbi (okste keedis või tõmmis; jämesoole vähi puhul puhul eriti hästi marjad meega; nahavähi puhul mahl);
  • köha, kurguvalu, tugevat peavalu, unetust, kroonilist tonsiliiti, astmat, maohaavandeid, ateroskleroosi, menstruatsioonitsükli häireid, hemorroide, hüpertooniat, müokardiiti, suhkruhaigust, neurasteeniat, neuroosi, hüsteeriat, epilepsiat, stomatiiti, paradontoosi (loputused koorekeedisega), riniiti, bronhiiti, angiini (lehtede veetõmmis), kopsupõletikku; mao-soolestiku, naha- (sh ekseemi), maksa- ja naistehaigusi, sapikivitõbi (marjade keedis meega), bronhiaalset astmat (mahl) jt.

Lodjapuu õied

Levinumad kasutusviisid…

1. Rahvameditsiini praktika on näidanud, et eriti efektiivselt toimib lodjapuu koos meega (isegi sellist meesegu nimetatakse imerohuks), sh väga raskete haiguste ja isegi vähi puhul. Kaasaegses meditsiinis kasutatakse lodjapuumarju meega külmetuse, köha, bronhiidi, maksa- ja sapipõie haiguste puhul, südame tegevuse stimuleerimiseks.

  1. Teed (keedist) lehtedest kasutatakse veerand klaasi meega 3 korda päevas. Eriti hästi  kõrvaldab valud, köha. Kasutada haavade pesemiseks, suu loputamiseks stomatiidi, paradontoosi puhul.
  2. Mahla õitest ja lehtedest kasutatakse  meega vahekorras 1:1. Võtta 1 tl kaupa 3-4 korda päevas enne sööki. Seguga võib niisutada tampooni ja panna ööseks kõrva peapöörituse ja kõrvas oleva kohina puhul. Tarvitada 2 nädalat.
  3. Mahla marjadest kasutatakse meega vahekorras 1:2  veerand või kolmandik klaasi 3-4 korda päevas enne sööki.
  4. Mees keedetud marju kasutatakse külmetuse, köha, hääle käheduse, maksahaiguste puhul.
  5. Meesegu  toormarjadest. 2 spl marju hõõruda puruks või teha püreeks blenderiga, valada peale keemiseni viidud mesi. Lasta tõmmata 2 tundi. Tarvitada  1 spl kaupa 4 korda päevas 1 tund peale sööki. Eriti hästi toimib mao-soolestiku, maksahaiguste, kõrge vererõhu, bronhiaalse astma, südamekloppimise, südamehaiguste, tugeva köha, hääle käheduse ja tsüstide puhul. Vähktõve raviks tarvitatakse seda segu 2-3 spl korraga samuti 4 korda päevas. Seguga tehakse aplikatsiooni vähi koldele. Kõrvaldab südame tegevusest tekkinud paistetused. Hemorroidide puhul määrida paksult seguga hemorroide, pannes peale kile ja side.
  6. Meesegu kuivatatud marjade pulbrist. Segada pulber ülessulatatud meega vahekorras 1:4. Tarvitada vererõhu normaliseerimiseks, tugeva köha puhul.

2. Tõmmis õitest. 3 spl lodjapuuõitele valada peale 2 kl keevat vett; valada termosesse; lasta tõmmata  2-4 tundi (või keeta veevannil 15 minutit); lisada 1-2 spl mett.  Juua 0,5-1 kl teed (tõmmist) kolm korda päevas enne sööki 2-3 nädala vältel. Tekitab higistamist, parandab seedimist, lahtistab röga. Eriti hästi aitab maovalude, gastriidi, migreeni, valuliste menstruatsioonide, külmetushaiguste, köha, nahalööbe puhul. On tõestatud, et tõmmis võib taastada täielikult kaotatud hääle. Vähktõve korral tarvitatakse 1 kl korraga 3 korda päevas, tõmmisega määritakse vähikollet välispidiselt. Tõmmisega võib loputada kurku ja suud angiini, tonsiliidi, paradontoosi puhul; kasutada ekseemi niisutamiseks; puhastada haavu.

3. Keedis koorest. 1-2 spl koorele valada peale 250 ml keevat vett; keeta 30 minutit;  valada termosesse; lisada 1 spl mett; lasta tõmmata 4-6 tundi termoses; kurnata. Juua 50 ml kaupa 20 minutit enne igat sööki. Keedis sisaldab sideaineid ja tarbimisel moodustab mao seintele kaitsekihi, selle tulemusena kaovad valud, organism saab välja ravida ja kõrvaldada gastriidi, mao- ja kaksteistsõrmiksoole haavandid. Vähendab kolesterooli sisaldust veres, parandab ainevahetust ja aitab lahti saada üleliigsetest kilogrammidest. Eriti hästi aitab külmetuse, spasmide, lihaskrampide, valuliste menstruatsioonide, hemorroidide, gastriitide, unetuse, neurooside puhul. Tarvitada emaka- ja hemorroidhaiguse verejooksude puhul. Välispidiselt võib tarvitada nahahaiguste puhul, loputamiseks paradontoosi puhul jne. Võib ka tervitada viinatõmmist koorest. Purustada kohvimasinas kuivatatud koor, segada pulber viinaga vahekorras 1:1. Tarvitada 0,5-1 tl enne igat sööki.
Lodjapuu marjad (2)

4. Keedis marjadest. 
1) Hõõruda puruks 4-6 tl marju; valada peale 500 ml keevat vett; keeta 30 minutit; valada termosesse; lisada 1-2 spl mett; lasta tõmmata 4-6 tundi termoses; kurnata. Juua 0,5 kl 20 minutit enne igat sööki. Tekitab higistamist, kõhulahtisust. Eriti hästi aitab külmetuse, spasmide, gastriidi, koliidi, kõrge vererõhu, ateroskleroosi, mao- ja kaksteistsõrmiksoole haavandite puhul. Ninaverejooksu korral niisutada tõmmises tampoon ja panna ninna. Määrida tõmmisega nahalöövet, ekseemi. Angiini ja igemehaiguste puhul  kasutada loputamiseks.
2) Võtta 3 spl lodjapuu marju, 3 spl mett, segada ja valada peale liiter vett. Keeta 10 minutit, seejärel kurnata. Tarvitada sooja teena poole klaasi kaupa krooniliste bronhiitide ja kopsupõletike korral.

5. Mahl. Pesta marjad külmas vees, lasta kuivada ja teha mahl. Segada marjad meega vahekorras 1:1,5, paremaks lahustumiseks võib segu natuke kuumutada. Võib mahlale lisada ka keedetud vett ja mett vahekorras 3:1. Valada mahl suletavatesse purkidesse ja panna jahedasse pimedasse kohta. Juua 2-3 spl kaupa 2-3 korda päevas. Mahl tugevdab veresoonte seinu, rahustab närvisüsteemi, peatab verejookse, kõrvaldab põletiku soolestikus. Eriti hästi aitab mahl kõrge vererõhu, peapöörituse, peavalude, südame valude, bronhiaalse astma puhul; valude puhul südame piirkonnas, maksas; gastriidi ja valuliste menstruatsioone puhul. Mahlaga võib loputada suud angiini, igemehaiguste puhul, niisutada igasugust naha peal tekkivat löövet, vistrikke, ekseemi. Ülessoojendatult aitab hästi tugeva köha puhul. 3-4 tilka lodjapuumahla tilgutatuna ninna aitab hästi nohu korral. Hästi tugevdavalt ja rahustavalt toimib mahlast tehtud morss – 0,5 kl mahlale valada peale 4 kl keedetud külma vett, lisada 3 spl vedeldatud mett, korralikult segada.

6. Tõmmis marjadest. Purustada kohvimasinas 2 spl kuivatatud marju, paigutada termosesse ja valada peale 1 kl keevat vett, lasta tõmmata 3-4 tundi, lisada 1 spl vedeldatud mett. Või 1 kl marju teha blenderiga püreeks, paigutada termosesse ja valada peale 3 kl keevat vett, lasta tõmmata 6 tundi, kurnata, lisada 150 g mett. Tarvitada 0,3-0,5 kl kaupa 2-3 korda päevas enne sööki kuu aja jooksul. Eriti hästi rahustab, tugevdab organismi, aitab südamehaiguste, külmetuse ja igemehaiguste puhul.

7. Tõmmis noortest võrsetest. 2-3 spl purustatud võrsetele valada peale 250 ml keevat vett; keeta 30 minutit; valada termosesse; lisada 1 spl mett; lasta tõmmata 4-6 tundi termoses; kurnata. Tarvitada 50 ml kaupa enne igat sööki. Toimib valuvaigistavalt, rögalahtistavalt, vähivastaselt. Kasutatakse kollatõve puhul. Allergia puhul tehakse tõmmisega vanne. 100 kuni 300 g noori võsusid tükeldada, valada peale 5 l keevat vett, lasta tõmmata, kurnata ja valada vanni vee temperatuuriga 36-37 °C. Võtta vanni 15-20 minutit, teha vanne 10 korda ülepäeviti.

8. Mahl lehtedest. Värske mahlaga niisutatud side panna naha kahjustustele (lööve, furunkulid) ja võtta sisse 2-3 spl 3 korda päevas enne sööki.

9. Seemned. Õhtul valada 2 spl seemnetele peale 2 kl keevat vett ja lasta tõmmata hommikuni. Tõmmis tarvitada ära ühtlaste doosidena päeva jooksul. Õhtul valmistada uus tõmmis. Tarvitada kuu aega järjest, siis 1 kuu pidada vahet. Eriti hästi aitab nahahaiguste, sh ekseemi puhul. Võib alla neelata korraga 1 seemne 15 korda päevas, kuni neerudest ja sapipõiest on eemaldunud liiv ning kivid. Võib kuivatatud seemnetest valmistada kohvi, mis toniseerib hästi ja aitab kõhukinnisuse puhul. Seemnete pulbrit võib kasutada tervendamise eesmärgil maitseainena, lisades toitudele.

10. Keedis juurtest. Peenestada 150 g juuri, valada peale 5 l vett, keeta 20 minutit, kurnata ja valada vanni vee temperatuuriga 36-37 °C. Võtta vanni enne magamaminekut 15-20 minutit, teha vanne 20 korda ülepäeviti. Eriti hästi aitab reumatismi, unetuse, spasmide ja krampide  puhul. Keedist võib kasutada loputusteks ja  kahjustatud kohtade niisutamiseks nahal.

038

Kasutamise piirangud…   Lodjapuu taimeosades sisalduva aine viburmiini toksilisus kaob külmutamisel, kuivatamisel või kuumutamisel. Lodjapuust tehtud preparaate tuleb kasutada perioodiliselt, näiteks kahe nädala jooksul ja teha vahe 1 nädal, et organism saaks vahepeal välja viia üleliigsed ained, millised võivad hakata mõjuma toksiliselt või ladestuma sooladena. Marjade suurtes doosides kasutamine võib tekitada iiveldust või oksendamist. Mitte kasutada preparaate lodjapuust väga madala vererõhu, suure vere hüübimise, raseduse puhul.
Soovitav mitte tarvitada pidevalt marju üle 100 g päevas, et organismi ei saabuks mõni mikroelement üle vajaliku päevase normi (vt raamatust V. ja L. Mihkesoo „Toome oma tervise tagasi“).

Kasutamine kulinaarias Lodjapuu marjad on maitsvad ja neid on alati peetud delikatessiks. Lodjapuu marjade omapära on selles, et neil on väga omapärane maitse ja aroom, neil on toitu tarrendav omadus.

– Lodjapuu on tugev konservant, seda võib lisada teistele moosidele paremaks säilitamiseks, samas annab lodjapuu hoidistele värviilu. Kui soovite moosi säilitada ilma liigse suhkru, sünteetiliste konservantide ja õhukindla kaaneta, võite valmistada sellele lodjapuumarjamoosist kaane: valage valmiskeedetud tuline moos eelkuumutatud purki. Kallake see üle lodjapuumarjadest valmistatud moosiga (suhkur marjadega vahekorras 1:1) 1–2 cm paksuse kihina. Katke pärgamendist kettaga, nii et õhutühimikke vahele ei jääks.
– Marju lisatakse liha- ja kalapirukatele, rukkileiva täidisesse, suppidele, kastmetele, ühepajatoidule keetmise lõpus. Valmistatakse moosi, kisselli, tarretist, kompvekke, pastilaad, marmelaadi, kompotti, küpsetatakse kooke, tehakse veine.
Morss marjadest meega. Võtta 0,5 kl marjade mahla, 1 l vett, 4 spl mett. Mesi vedeldada veevannil, segada veega, lisada mahl, panna külmkappi, tarvitada jahedana.
Marmelaad. Värsked marjad pestakse keeva veega, purustatakse blenderiga püreeks, eraldatakse seemned ja koored. Lisatakse suhkrut vahekorras 2:(1-1,5) ja keedetakse aeglaselt senini, kuni segu läheb paksuks. Saadud mass valatakse välja küpsetuspaberiga kaetud vormi. Kui mass halvasti tahkestub, siis võib panna vormi mõneks ajaks küpsetusahju. Jahtunud marmelaad lõigatakse tükkideks, peale võib raputada tuhksuhkrut. Hoitakse jahedas kohas. Samamoodi võib valmistada marmelaadi, näiteks õunte püreest, millele on lisatud lodjapuumarjade püreed või mahla

Kasutamine kosmeetikas Lodjapuu toimib suurepäraselt kosmeetiliselt tänu paljude vitamiinide ja mikroelementide, aminohapete, puuviljahapete sisaldusele. Ta puhastab ja silub, noorendab, toniseerib, pingutab nahka, kõrvaldab nahas põletiku. Võimeline taastama naharakke ja anda nahale elastsust. Ennetab kortsude tekkimist ja võimaldab olemasolevaid isegi tunduvalt vähendada.

    • Pruunid, laigud, sh sünnitusjärgsed võivad kaduda, nahk valgeneda, kui teha nahale 2-4 nädalat järjest maski värsketest (või sügavkülmast võetud) marjadega. Hoida maski 20-30 minutit. Samal eesmärgil võib teha maski marjade mahlast, segatuna hapukoorega või meega vahekorras 1:1. Võib kasutada losjooni: 100 ml marjade mahlale lisada 500-800 ml jahutatud keedetud vett. Selleks sobib hästi keedis koorest, õitest, lehtedest, noortest võrsetest. Nendega regulaarselt niisutatakse näonahka.
    • Vinnidest võib lahti saada kui värske marjade mahlaga niisutada nahka.
    • Nahk üldse läheb puhtaks ja elastseks, nooreneb, kui pesta ennast veega, millele on lisatud veidi marjade veetõmmist, teha marjade mahlast kompresse. Salvrätik niisutada mahlaga ja panna nahale 10 minutiks, uuesti niisuta ja panna jälle 10 minutiks. Pärast pesta nägu sooja veega. Samal eesmärgil võib  hommikuti hõõruda nahka  kuubikutega külmutatud marjade mahlast.
    • Rasvasele nahale teha maski: 1 spl marjade mahla segada ühe vahustatud munavalgega, lisada 1 tl ülessulatatud mett ja hoida näol 20-30 minutit, lõpus pesta maha sooja veega. Antud segu sobib ka kortsude silumiseks. Rasvast nahka valgendab hästi segu marjade mahlast, millele on lisatud keevat vett ja viina vahekorras 3:3:1. Seguga niisutada nahka hommikuti ja õhtuti. Valmis segu hoida külmikus.
    • Väsinud näo või dekoltee naha toitmiseks ja toniseerimiseks teha 15 minutiks mask seguga – 2 spl marjade püreed, millele on lisatud 1 spl kohupiima, 1 spl hapukoort ja 1 tl ülessulatatud mett. Mask pesta maha sooja rohelise teega ja 5 minuti pärast pesta nahk külma veega.
    • Juuste tugevdamiseks kasutada tõmmist seemnetest. Tõmmist hõõruda sisse juuste juurtesse, 20-30 minuti pärast pesta maha ja loputada juukseid veega, millesse on lisatud natuke puuviljaäädikat.
    • Juuksed lähevad kohevaks ja siidiseks, kui neid loputada üks kord nädalas lodjapuu õite (lehtede, noorte võrsete) tõmmisega.
    • Tselluliidi kõrvaldamiseks kasutatakse segu püreeks tehtud marjadest ja meest vahekorras 5:1, millele võib lisada mõned tilgad rosmariiniõli. Seguga tehakse kompressi tekkinud tselululiidi kohale 40 minutiks. Tulemus ilmneb, kui teha kompressi 2-3 korda nädalas.

Lodjapuu marjad395

Omapärane retsept Kõrgevererõhulase jook.Võtta  4-6 spl lodjapuumarju, muljuda puruks või teha püreeks blenderiga, lisada 1 spl kaupa purustatud või tükeldatud kibuvitsa-, pihlaka-, viirpuumarju, rosinaid, kuivatatud aprikoose või ploome. Panna termosesse ja valada peale 1 l keevat vett, lasta tõmmata 6 tundi (võib ka hoida keeval veevannil 30 minutit). Kurnata, lisada 1-3 spl mett. Tarvitada teena ateroskleroosi, hüpertoonia, südame-veresoonkonna haiguste, kroonilise väsimuse puhul. Peavalude, väsimuse tekkimisel juua 0,5 kl jooki iga 2 tunni tagant.

  • Lodjapuu jook mustsõstra ja piparmündi lehtedega. Võtta 2 spl kaupa purustatud taimede lehti, paigutada termosesse, valada peale 2-4 kl kuuma vett, lisada 2-4 spl marjade püreed ja 2 spl mett. Lasta tõmmata 4-6 tundi. Tarvitada joogina, teena. Hästi aitab külmetuse, köha, hääle käheduse puhul.
  • Hendrik Relve lodjapuu-õunavõie:
    Lodjapuumarjavõie tuleb maitsvam, kui teha see segus õuntega.
    Võta 1kg õunu, 0,5 kg lodjapuumarju. Keeda segu pehmeks ja suru läbi sõela. Lisa 0,5 kg suhkrut (soovitavalt toorsuhkur). Keeda püreed kogu aeg segades seni, kuni tekib ühtlane, pealt läikiv mass. Segu peab olema nii tihe, et selle pinnale noaga tõmmatud vagu ei vaju kohe kinni. Võie valatakse kuumalt purkidesse ja suletakse kohe õhukindlalt.

 

Kuidas tarvitavad metsloomad

 

  • on toiduks paljudele lindudele, kes aitavad ka seemnetel levida, näiteks tihased, varblased, siidisabad
  • lodjapuu eraldab pidevalt palju fütontsiide, millised puhastavad õhku ja hävitavad haigusi tekitavaid mikroorganisme. Sellepärast on alati lodjapuu põõsaste läheduses kerge ja mõnus hingata. Nimelt sellepärast armastavad paljud linnud (eriti ööbikud) teha pesi lodjapuude võsastikus.
  • Ladinakeelne nimi opulus tuleneb ühe vahtraliigi, nimelt põldvahtra nimetusest Vanas Roomas. Lodjapuu lehed meenutavadki kujult vahtralehti – asetsevad võrsetel nagu kõigil vahtratelgi, paarikaupa vastakuti.
  • Lodjapuu suures õisikus ei arene kõikidest õitest vilju, äärmised õied on lihtsalt tolmeldavate putukate ligimeelitamiseks, seepärast on need keskmistest õitest suuremad.
  • Ilupuuna kasvatatakse aedades keraõisikulist lodjapuusorti ehk lumepalli (Viburnum opulus L. f. roseum L.). Selle raviomaduste kattumist metsiku taimega pole teaduslikult tõestatud ega ka ümberlükatud. Rahvameditsiinis on teada ka „lumepallipuul“ mitmeid raviomadusi.
  • Lodjapuust tehti vanasti saapanaelu, teda kasutati villa värvimiseks, marjade mahlast tehti äädikat.
  • Eriti meeldib lodjapuu slaavlastele, millest annavad tunnistust rohked laulud (lodjapuu on vene keeles kalina). Ukrainas vannitati vastsündinuid lapsi lodjapuu marjadega vees, et ta kasvaks tervena ja oleks õnnelik. Marjad on väga suure au sees Venemaal, Mordoovias,  Gruusias. Gruusias maksavad kuivatatud lodjapuu marjad rohkem, kui viinamarjad.
  • Paljud rahvad on täheldanud, et rahustavalt toimivad mitte ainult preparaadid lodjapuust, vaid ka tema lihte puudutamine ja silitamine.
  • Maagid soovitavad ülevoolava armastuse saabumiseks tarvitada iga päev 1 tl (milles on alati sees üks mari)) meetõmmist. Tõmmise valmistamine: panna 0,5 klaasi vedeldatud meega 12 lodjapuu marja, lasta tõmmata soojas ja pimedas 12 päeva.

 

Märkus. Lodjapuu marju ja teisi taimeosasid saab osta (tellida) turgudel kauplevate perenaiste, talunike käest.

Ülevaate kirjutasid Virgo Mihkelsoo ja Nelly Vahtramaa

 

  • Loe artiklit kogumikust V. Mihkelsoo, N. Vahtramaa “Isetervendamine: kunst ja praktika”, 2016.
    Artiklid (75 tk)  ja konspektid peetud loengutest lektoritelt  Helle Kahro, Virgo Mihkelsoo,  Tiina Naarits-Linn, Liis Orav, Sille Poola, Riina Raudsik, Els Ulman-Kuuskman, Nelly Vahtramaa.

    Raamat on müügil:
    meie e-poes
    kõigis Apollo ja Rahva Raamatu kauplustes loodustoodete kauplustes üle Eesti.

    Raamatu esikaan. Isetervendamine kunst ja praktika_291x457

Nelly Vahtramaa

Vasta

Your email address will not be published. Required fields are marked *

You may use these HTML tags and attributes: <a href="" title=""> <abbr title=""> <acronym title=""> <b> <blockquote cite=""> <cite> <code> <del datetime=""> <em> <i> <q cite=""> <strike> <strong>