Mesi

Mis on mesi?

Mesilased valmistavad mett taimede õite nektarist. Nektari transportimisel tarru, selle vastuvõtmisel ja mitmekordsel ümberpaigutamisel lisavad mesilased nektarisse oma näärmete nõred ja toidu ümbertöötlemisel aineid, viies nektari sisse süsivesinikke, mineraale, fermente, lipiide, vitamiine, mineraale ja orgaanilisi happeid.

Küllastatud nektaris käivituvad biokeemilised protsessid ja 34 päeva pärast mesi valmib.

Mesi sisaldab umbes 73% süsivesinikke (sh 38% fruktoosi, 32% glükoosi ja 3% saharoosi), mida inimese organism lihtsalt ja täielikult omastab ning 3,5% makro- ja mikroelemente (kokku üle 40 nimetuse).

Mesi sisaldab mineraale organismile vajalikus vahekorras. Mesi on mineraalide koostise poolest väga lähedane vere seerumile.

Mesi sisaldab umbes 4% vitamiine (sh vitamiine B1, B2, B3,B5,B6,B9,H, E, C ja A). Mesi sisaldab ka aminohappeid, fermente, fosfolipiide, hormoonitaolisi ja antibiootilisi aineid, biogeenseid stimulaatoreid, orgaanilisi happeid, eeterlikke õlisid, fütontsiide, antioksüdante ja veel palju teisi farmakoloogiliselt aktiivseid aineid.

Ülevaade mee farmokoloogilistest, tervendavatest ja ravivatest omadustest on antud tabelis (vt SIIN). Ameerikas nimetavad tervislikult toitujad mett, nagu ka šokolaadi ja oliiviõli, looduse supertoiduks. Euroopas on supertoitude nimekirja lisatud veel Kreeka pähkel, idamaades aga tatar.

Loe ka artiklit “Miks mesindussaadused aitavad inimest“.
Ülevaate koostas: Virgo Mihkelsoo.
Keeletoimetaja: Mylene Mihkelsoo
Autoriõigustega kaitstud ©, 2015. a. Toimetatud tekst on avaldatud jaanuaris 2015.a.

Mesilased lahedalt

Virgo Mihkelsoo

Vasta

Your email address will not be published. Required fields are marked *

You may use these HTML tags and attributes: <a href="" title=""> <abbr title=""> <acronym title=""> <b> <blockquote cite=""> <cite> <code> <del datetime=""> <em> <i> <q cite=""> <strike> <strong>