Mõned mõtted kaltsiumist, piimatoodetest ja osteoporoosist

Kaltsiumi kohta on liikvel väga erinevat infot ja mitte alati ei ole kõigil juttudel alust. Nii on rahva seas levinud arvamus nagu saaks kaltsiumitablettide võtmise või ohtra piimajoomisega ära hoida osteoporoosi haigestumist. Apteekides on letid lookas erinevatest kaltsiumilisanditest, paljud neist viletsasti omastatavates vormides ning organismi koormavatest lisa-, mahu- ja kunstlikest magusainetest (nt. aspartaamist) pungil.

On tõsi, et kaltsiumit on inimese kehas kõikidest mineraalainetest kõige rohkem, ligi 99% nendest varudest on tallel luudes ja hammastes. Kuna ainevahetuse käigus viiakse kaltsiumit pidevalt organismist välja, on iseenesestmõistetav, et seda tuleb toiduga juurde saada. Mitte alati ei tähenda aga toiduaine kõrge kaltsiumisisaldus seda, nagu oleks see inimese organismi jaoks ka hästi omastatav. Kaltsiumi imendumist võivad pärssida nii samas toiduaines olevad teised mineraalid ja ühendid, kui ka kaltsiumirikka toiduga samal ajal söödavad teised toidud. Nii nt. on kõrge kaltsiumisisaldusega spinatis inimese jaoks biosaadav vaid 5% kaltsiumist, ning seda seoses taimes oleva rohke oblikhappega.

Kaltsiumi omastamist häirib ka madal magneesiumitase ja toiduainete kõrge fosfori/fosfaatide sisaldus. Siinkohal võibki näiteks tuua heade kaltsiumiallikatena kuulsad piimatooted. Jah tõepoolest, piimatooted sisaldavad palju kaltsiumit, kuid oma hea biosaadavusega piimas olev kaltsium seoses piima madala magneesiumi ja kõrge fosforisisaldusega hoobelda ei saa. Ka laiaulatuslikud uuringud ei kinnita seost rohke piimatarbimise ja luumurdude vähenemise vahel, hoopis vastupidi – osteoporoosi esinemissagedus on suurim riikides, kus tarbitakse kõige rohkem piimatooteid.

Kaltsiumi imendumist pärsivad ka fosfaatidest pungil kihisevad joogid, mille suurim tarbijaskond on lapsed ja noored. See fakt teeb murelikuks, kuna inimest läbi elu saatvale luulisele maatriksile pannakse tugev alus just 12-18 aastaselt – ajal, mil keha kõige varmamalt kaltsiumi omastab. Kahjuks langeb ka rohke karastusjookide tarbimine just sellesse ajavahemikku ning luuprobleemidega inimeste arv on pidevas tõusutrendis.

On teada, et Eestis tarbitakse liiga palju piimatooteid. Sellest hoolimata söödetakse lasteaialastele igal võimalusel piimasuppi, piimaga keedetud putrusid ning iga prae kõrvale kuulub piimaklaas. Hiljutises uuringus sai kinnitust fakt, et rohkem kui kaks portsjonit piimatooteid päevas paneb lapsed kõrgendatud aneemiasse haigestumise riski, kuna liigne kaltsium blokeerib raua imendumist.

Ka luude hõrenemine ehk osteoporoos ei ole tingitud mitte kaltsiumi puudusest organismis, kuivõrd kaltsiumi ladestumisest valedesse kohtadesse. Üle 80% ekstratsellulaarsest fosfaadist paikneb luudes kaltsiumfosfaadina, ning just niisuguses vormis tõmmatakse kaltsium kudede liigse happelisuse puhverdamiseks ka luudest välja. Sobimatus vormis kaltsium paigutatakse elunditesse ja pehmetesse kudedesse, kus  see tekitab kaltsifitseerunud ladestusi, artriiti, neerukivisid, veresoonte lupjumist, südamehaigusi, katarakti, ebamugavaid luukasviseid (osteofüüte) jms. Nii juhtubki, et urbseks muutunud luud kannatavad kaltsiumivaeguse all, samal ajal kui ülejäänud keha on kaltsiumiladestustega  hädas…

Kudede hapestumist põhjustavad tänapäeva populaarsed toiduvalikud nagu rafineeritud jahu, suhkrud, liigne lihatarbimine, alkohol ning stress ja ravimid. Ei ole just suurt lootust, et vanadele valikute kindlaks jäädes ning kehavõõraste sünteetiliste lisaainetega kaltsiumilisandite juurdetarbimisest luude kvaliteedi parandamisel suur tulu tõuseks. Selleks, et organism tasakaalu saavutaks ning luude tugevus taastuks tuleks suurendada leelistavate toitude (magneesiumit ja K-vitamiini sisaldavate aed- ja lehtviljade) ja mereandide osakaalu menüüs, tegeleda stressijuhtimise ning aktiivse liikumisega. Teatavasti aktiviseerub luid ülesehitavate rakkude (osteoblastide) kaltsiumi imendamisvõime just vastusena  luudele avaldatud survele.

Lisaks eelloetletule on tugevate luude tekkimiseks olulised veel paljud mineraalid ja vitamiinid nagu tsink, räni, boor, vask, mangaan, D-vitamiin, A-vitamiin jt., mida saame tasakaalustatult toitudes. Samuti ei tohiks unustada Omega-3 asendamatute rasvhapete üliolulist rolli ning päikese käes viibimist.

Ühe purgist võetava kaltsiumi-isolaadiga ei oska keha küll kahjuks rohkem peale hakata kui õlgu kehitada….

Terviseterapeut ja toitumisnõustaja Liis Orav

 

Liis-Orav-217x300

 

Liis Orava artikleid saad lugeda ka uuest kogumikust V. Mihkelsoo, N. Vahtramaa “Isetervendamine: kunst ja praktika”, 2016.

Raamatu esikaan. Isetervendamine kunst ja praktika_291x457

Vasta

Your email address will not be published. Required fields are marked *

You may use these HTML tags and attributes: <a href="" title=""> <abbr title=""> <acronym title=""> <b> <blockquote cite=""> <cite> <code> <del datetime=""> <em> <i> <q cite=""> <strike> <strong>