Müüt “Raskest haigusest – diabeedist lahtisaamiseks ei tohi tarvitada mett”

Väljavõte RemedyWay isetervendamise seminaride materjalide/artiklite kogumikust “Isetervendamine: kunst ja praktika” (koostajad Virgo Mihkelsoo ja Nelly Vahtramaa) alapeatükist  7.3. “Isetervendamist takistavad müüdid meditsiinis”.

 7.3.1. Tervisealaste müütide ohtlikkus

Kaasajal nimetatakse müüdiks laialdaselt levinud ebatõelist, reaalsusest kaugel asuvat  vääritimõistmist, väljamõeldist, kujutelma millegi tekkimisest või toimimisest. Väga „toorest“ müüti nimetatakse lihtsalt muinasjutuks. Algselt oli müüt meie esivanematele põhiline vahend maailmaasjade tundmaõppimiseks ja neist arusaamiseks. Igas müüdis on teadmisi, katset leida selgust rasketes olukordades. Müüdid levivad peamiselt suuliselt, neid võetakse tõena eelkõige haigete inimeste hulgas ja paraku võivad need saatuslikult  takistada tervise säilitamist ja pika elu tagamist.

Tervisega seotud müütide tekke taga on see, et teadmised ja praktika tulemused on  konkreetse inimeseni jõudnud hilinemisega. Olukorras, kus teadus areneb tormiliselt, päevast päeva ilmub uut infot erinevate toiduainete või ravimise meetodite tervistavate omaduste ja kahjulikkuse kohta, arstide töökoormus on ebanormaalselt suur, on tervisega seotud müütide teke paratamatu. Tervise valdkonnas tekivad müüdid sageli platseeboefekti tõttu. Näiteks, kui hakata kasutama preparaate või protseduure reuma ravimiseks, siis statistiliselt 80% juhtudel, sõltumata preparaadi tüübist, protseduurist või arstist, inimese tervis ravi tulemusena paraneb.

Väited muutuvad müütideks, kui nad ei vasta enam tegelikkusele, ei ole kooskõlas kas: a) teadusuuringute tulemustega; b) organismi füsioloogiaga; c) evolutsiooni arengu-suundadega; d) eduka ravimise praktikaga maailmas. Vahel on haigel raske aru saada, et tegemist on müüdiga, kuna ebaõiget infot levitavad arstid. Ühelt poolt ei hakka haige osalema tervenemises, teiselt poolt arenevad iatrogeensed (kr.k iatros – arst) haigused, mis tekivad inimesel ettearvamatutest või ebatavalistest reaktsioonidest vale diagnoosi või määratud ravi pärast, arsti väljenduse, tegutsemise, ebakompetentsuse, vigade jne tõttu. USAs sureb iatrogeensete haiguste tõttu olenevalt valdkonnast iga neljas haige (vt “Iseterevendaja käsiraamat 1. osa, ptk 22.2).

MÜÜT 13. “Raskest haigusest – diabeedist lahtisaamiseks ei tohi tarvitada mett”

Igasuguse haiguse puhul on organismi tugevdamiseks ja tema tegevuse normaliseerimiseks vaja alati piisavalt glükoosi. Eriti palju head glükoosi on vaja ajule, muidu ta on „abitu“ ja ei saagi organiseerida mitte ainult tervenemist, vaid ka haigusega kaua edasi elamist. Neuronid ei vaja insuliini glükoosi omistamiseks (vt ITK, ptk 20). Äärmuslik toitumine, millega väga tihti piiratakse glükoosi sissetoomist organismi, tekitab suhkruhaigetel glükoosi (energia) puuduse ajus – vajalikul tasemel ei saa töötada taastumis- ja iseravimehhanismid. Nimelt sellepärast tekivadki paljudel diabeetikutel tüsistused.

Mesi on looduse meistriteos. Mesi sisaldab hulgaliselt vitamiine, fermente, antibiootikume, adaptogeene, antiseptikuid jne. Rahuldab suurepäraselt inimorganismi vajadusi. Kõige rohkem on naturaalses mees süsivesikuid, põhiliselt fruktoos (keskmiselt 37%) ja glükoos (keskmiselt 32%), peaaegu võrdselt. Mees sisalduv fruktoos kristalliseerub raskesti, ümbritsedes glükoosikristalle. Mesi, milles on palju fruktoosi, on kreemja või määrdetaolise tihedusega ja tunduvalt magusam.

■  Fruktoosi on vaja organismile diabeedi puhul 0,5-1 g ühe kg kehakaalu kohta. Fruktoosi omistamiseks rakud ei vaja insuliini. Osa rakke tarbivad fruktoosi toorainena vajalike ainete sünteesiks, ainevahetuse teostamiseks või energia saamiseks (näiteks spermatosoidid). Maksa- ja neerurakud muudavad vajadusel fruktoosi glükoosiks. Fruktoosi üleliig muudetakse põhiliselt glükogeeniks neuronites, makrofaagides, rasvrakkudes, epiteelkudedes, kõige rohkem maksas. Maks muudab üleliigse fruktoosi rasvhapeteks. Fruktoosi on vaja ajutegevuseks, väsimuse vähendamiseks. Fruktoos satub verre 5 korda glükoosist aeglasemalt (tema glükeemiline indeks GI= 19), ei suurenda järsult glükoositaset veres. Fruktoosi puudusel tekib organismis põhjendamatu jõuetus, apaatia, ärrituvus, depressioon. Fruktoos on üks põhiline veenide kaudu sisse viidava (parenteraalse) toidu komponent. Parimad fruktoosi allikad peale mee on värske viinamari, õunad, pirnid, kirss, murel, must sõstar, arbuus, banaan, melon, aedmaasikas, vaarikas.

■  Glükoositase tõuseb veres väga kiiresti (GI= 100). Inimesed arvavad, et mesi toimib samamoodi kui glükoos ja keelduvad mee tarbimisest diabeedi puhul. Mitte iga mesi ei avalda organismile sama mõju, nagu glükoos.

  • Mee glükeemiline indeks on 32-91 piirides, sõltuvalt taime tüübist, selle kasvutingimustest, geograafilisest piirkonnast, taimenektarist, meekorje ajast, meevalmidu-sest, mee vanusest, koostisest ‒ põhiliselt mees sisalduvate süsivesikute koosseisust. Akaatsiamee glükeemiline indeks on 32, eukalüptimeel 35-52, tüümiani-, kastani-, kanarbiku- ja pärnaõiemeel 49-55, rapsimeel 64, tatrameel 73, ristikheinameel 69, päevalillemeel 85, mitmetaimemeedel 62-72, mittenaturaalsel suhkrumeel 91. Nimetatud naturaalsete meede keskmine glükeemiline indeks oleks 60. Teades glükoosi ja fruktoosi glükeemilisi indekseid ja seda, et neid on mees ligikaudu võrdselt, tulebki mee glükeemiline indeks hinnanguliselt keskmisele lähedane: (100+19)/2 = 60. Diabeedi seisukohast ei satu sellise madala indeksiga mesi eriti ohtlike, veres glükoositaset väga kiiresti tõstvate produktide (neil GI on üle 70) nimekirja.
    Isetervendaja käsiraamat. Mitu ühel pildil

  • Mee glükeemilist indeksit võib tunduvalt vähendada, kui tarvitada seda koos eriti valke, kiudaineid ja rasvhappeid (rasvad, taimeõlid) sisaldavate lisanditega. Võib olla nimelt sellepärast kasutati juba Hippokratese meditsiinis mett väga laialdaselt põhilise komponendina erinevate tervendavate taimede ja toiduainete segudes. Diabeetikud võivad mee tarbimisel kasutada ka teisi glükoosi verre saabumise kiirust vähendavaid võtteid (vt kogumiku art 8.11) – tarvitada mett ja seda sisaldavaid tooteid jahedamana, lisada mett roogadesse, millistes on kiudaineid, valke ja rasvu sisaldavad toiduained. Tatra- ja kanarbikumees sisaldub kuni 1% valku, see samuti aeglustab nende glükoosi kiiret sattumist verre.
  • Kodustes tingimustes võib mee verre sattumise kiirust ehk glükeemilise indeksi arvu orienteeruvalt hinnata mees sisalduva glükoosi ja fruktoosi hulga ja nende GI indeksite järgi. Diabeetikute praktika on näidanud, et kõige mõistlikum on mõõta ära glükoositase veres, siis süüa ära 1 tl antud juhul kasutatavat mett ja 2 tunni pärast mõõta uuesti glükoositaset. Kui see ei ole muutunud, siis antud mett pole vaja lülitada ohtlike toitainete hulka.

Meega tuleb käituda samuti nagu teiste sellist GI indeksit omavate produktidega, arvestada tema glükeemilist koormust. Kogenud arstid soovitavad mett tarvitada vähemalt 8 g (1 tl) korraga. Sellise meekoguse glükeemiline koormus tabeli 1 (vt kogumiku art 8.11.4)  järgi on 43 x 0,08 = 3,5 ühikut, mida saab mahutada isegi iga põhisöögikorra sisse. Mett on vaja kindlasti hommikul, kui organismile on päevaseks stardiks hädasti vaja energiat ja toiduaineid tegutsemiseks. Päeval on kasulik võtta mett 30 minutit enne füüsilist koormust. Ja õhtul enne magamaminekut, et toetada une ajal toimuvaid taastumise ja isetervendamise protsesse. Et kaitsta ennast üleliigse glükoosi kogumise ohust organismis, tuleks kindlasti regulaarselt ja vastutustundlikult anda organismile piisavalt füüsilist koormust (vt kogumiku art 8.13.9).

Muidugi on vaja tarvitada naturaalset mett jahedana ja täita teisi, glükoosi omastamist aeglustavaid nõuandeid. Mee asemel võib ka kasutada meesegu „ApiApteek“ (vt kogumiku art 6.9). Kui 2. tüüpi diabeetikud regulaarselt mett tarvitasid, siis neil 1-3 kuu jooksul glükoliseeritud hemoglobiini tase langes ja vererõhk normaliseerus.

Naturaalne mesi ei peaks olema suhkruhaigele keelatud produktide hulgas, ta on kõige parem glükoosi allikas. Mees sisalduvad suhkurtõve puhul vajalikud vitamiinid, mikroelemendid, aminohapped, insuliinisarnaselt toimivad ja kõhunäärme tegevust stimuleerivad ained. Keskaja kuulus arst Ibn Sina (Avicenna) ravis edukalt suhkurtõbe, kasutades ravimtaimi ja meesegusid. Mee tervendavale mõjule diabeedi puhul viitavad ka paljud kaasaegsed Austraalia, Bulgaaria ja Venemaa ravitsejad ning arstid.

Artikli autor on Virgo Mihkelsoo

Loe meie blogis ka väljavõtet Virgo Mihkelsoo artiklitest alapeatükist 8.11. Kuidas on võimalik diabeedist vabaneda (RemedyWay metoodika)”  käsiraamatust “Isetervendamine: kunst ja praktika”. Alapeatükis on kokku 36 lk.

Seminaride materjalide kogumiku 7. peatüki sisukord (kogu raamatu sisukorda, 75 artiklit vt SIIN):

7. Meditsiin on teadusala, kuhu panustavad teadlased,  arstid, tervendajad ja rahvameditsiin
7.1. Meditsiini paradoks: tagasipöördumine rahva- ja pärimusmeditsiini poole
7.2. Medikamentoosse ravi ohud
7.3. Isetervendamist takistavad müüdid meditsiinis
7.3.1. Tervisealaste müütide ohtlikkus

Müüt 1.  „Haigus on alati ravimatu, kui selle põhjuseks  on vanematelt päritud geenid“
Müüt 2.  „Organismi  taastamise ja isetervenemise võime ei saa konkureerida arstide poolt määratud medikamentidega“
Müüt 3. „Oma organismi isetervendamisega ei tohi tegeleda ilma arsti loata”
Müüt 4. „Ravimatute haiguste täielik remissioon/taandareng võib olla ainult   spontaanne“
Müüt 5. „Depressiooni tekkimisel tuleb eelkõige hakata tarvitama ravimeid”
Müüt 6. „Laiskuse  tekkimisel on vaja mobiliseerida ainult oma tahtejõud“
Müüt 7. “Pärast insulti tekkinud jäsemete halvatuse kõrvaldamiseks tule eelkõige tegeleda füüsiliste harjutustega”
Müüt 8.  „Osteoporoosi arenemist ja luumurde pole vaja karta, kui tarbitakse ainult kaltsiumi sisaldavaid toidulisandeid“
Müüt 9.  „Kõhrluud liigestes ei taastu kunagi”
Müüt 10.  „Vähihaiged ei tohi tarvitada mett“
Müüt 11.  „Vähktõve puhul pole üldse mõtet ise tegutseda, tuleb loota ainult meditsiinilisele ravile”
Müüt 12. „Ainuke ravimise vahend gluteenitalumatuse ja tsöliaakia puhul on loobumine neid esilekutsuvatest produktidest”
Müüt 13. „Raskest haigusest – diabeedist lahtisaamiseks ei tohi tarvitada  mett“
Müüt 14. „Arenenud diabeedist pole võimalik vabaneda looduslike vahenditega ja oma tegutsemisega“

Raamatus on artiklid autoritelt, kes on pidanud loenguid RemedyWay ISEterevendamisseminaridel: Virgo Mihkelsoo, Helle Kahro, Tiina Naarits-Linn, Liis Orav, Sille Poola, Riina Raudsik, Els Ulman-Kuuskman, Nelly Vahtramaa.

Kirjastus: RemedyWay OÜ, 2016. Artiklite kogumik on kõvade kaantega, värviline, 408 lk. Raamat ilmus mais 2016.

Raamat on müügil:
RemedyWay e-poes
kõigis Apollo ja Rahva Raamatu kauplustes

Virgo Mihkelsoo

Vasta

Your email address will not be published. Required fields are marked *

You may use these HTML tags and attributes: <a href="" title=""> <abbr title=""> <acronym title=""> <b> <blockquote cite=""> <cite> <code> <del datetime=""> <em> <i> <q cite=""> <strike> <strong>