-
22.03.2018
Neerupealised on näärmed, mis hoolitsevad kehas oluliste stressi- ja suguhormoonide tootmise eest. Kui stressitase püsib aga tükk aega kõrgena ja stressihormoone toodetakse ülemääraselt palju, võib juhtuda, et neerupealised väsivad ega suuda enam piisava tõhususega töötada. Kuna stressihormoon kortisool on ka põletikuvastase toimega, siis toob madal kortisoolitase kaasa ka kõrgema põletikuvalmiduse kehas ning ühes sellega ka lihas- ja liigesevalud.
-
7.07.2017
RemedyWay ISEtervendamise seminarid tervisliku ja funktsionaalse toidu õhtu- või lõunasöögi-buffeega
Dets. 2014-mai 2016 toimunud seminarid Hotel Euroopa konverentsikeskuses (Paadi 5, Tallinn).
SEMINARIDE AJAKAVA:
* LOENG – 1,5 h
* Arutelu, KÜSIMUSTELE vastab lektor – 0,5h
* Tervisliku ja funktsionaalse toidu lõuna- või õhtuSÖÖGI-buffee (toidud toortatrast) – 1h
* SOODUSMÜÜK: tervisealased raamatud ja RemedyWay tooted
-
5.10.2016
Enamik tervisehuvilisi on kindlasti kuulnud imelugusid õunaäädika ravivõimete kohta. Samas võib sageli kohata ka skepsist ning kuulda õudusjutte makku söövitatud aukudest ja kahjustatud soolestikust. Alles hiljuti juhtusin lugema artiklit, kus tuntud Eesti toitumisguru soovitas õunaäädikast suure kaarega mööda käia, kuna see pidavat ära tapma soolestikus elavad head bakterid.
-
15.04.2016
NB! Kui viitsite sellest artiklist lugeda vaid kaks rida, siis olgu need sellised: kui kannatate kilpnäärmeprobleemide, soolevaevuste ja neurodegeneratiivsete haiguste käes, siis võib kiireim võimalus nende vaevuste leevendamiseks olla boikott nisule! Kui Teil on aega pisut rohkem kui kaheks lauseks, siis soovitame tutvuda ka ülejäänud artikliga. Kas olete teadlik sellest, mitu korda päevas Te tegelikult nisu tarbite?
-
2.03.2016
Nagu teada on kolesterool meie kehale ülivajalik, ca 75-80% sellest sünteesib keha oma igapäevasteks vajadusteks ise. Päevas toodab organism keskmiselt ühe grammi kolesterooli. Kolesterool on kõikide steroidhormoonide, sealhulgas D-vitamiini eelaineks. Kolesterooli iga hinna eest langetada soovivatele inimestele sobiks meelde tuletada fakti, et kolesterool on ülioluline rakumembraanide koostisosa, ilma milleta ei moodustata ühtki rakku meie kehas. Samuti toodetakse selle vahaja aine kaasabil meie organismis rasvade seedimiseks vajalikke sapphappeid, kolesterool aitab parandada haavu ja kaitseb nahka. Tuleb meeles pidada, et ohtlik ei ole mitte igasugune kolesterool, vaid veres ringlev oksüdeerunud ehk rääsunud kolesterool.
-
25.02.2016
Munad on rikkad B12 vitamiini poolest ja aitavad seega kaasa nii hea tuju säilimisele kui parema stressitaluvuse tekkimisele. Samuti sisaldub munades teisi B-vitamiine (B6 ja folaat), mis on olulised ühendid emotsionaalse heaolu säilitamiseks.
Lisaks muule sisaldab munakollane letsitiini, mis aitab kolesteroolitaseme tasakaalustamise kõrval stabiliseerida ka tuju. Munades on rohkelt aminohappeid metioniini ja tsüsteiini, mis on teadupärast olulised depressiooni ja ärevustunnete leevendamiseks. Munaputru peetakse seetõttu sõna otses mõttes nn. lohutustoiduks, mis tekitab kehas turvalisuse ja kaitstuse tunde.
-
10.02.2016
Eelmainitud infole toetudes ei tundu kaltsiumilisandid pikas perspektiivis luudele ega keha üldisele heaolule kasuks tulevat. Tegu on pigem järjekordse müüdina püsiva lihtsustatud lähenemisega. On viimane aeg niisugused pseudotõed nagu „rasv teeb paksuks“, „kolesterool on ohtlik“ ja „kaltsiumilisand teeb luud tugevaks“ ajaloo prügikasti visata.
Lisaks sellele, et purgist võetav kaltsium kuidagi luid ei kasvata, aitab see kahjuks kaasa veel nii mõnegi tõsise terviseriski tekkimisele. Nimelt tõestas 24 000 mehe ja naisega tehtud ja ajakirjas British Medical Journal 2012. a avaldatud uuring, et kaltsiumilisandite tarvitajad on 139 protsenti suuremas infarktiriskis kui inimesed, kes kaltsiumipreparaate ei tarvita.
-
28.01.2016
Tiibeti piimaseen on imeline organism, mida on kasutatud juba pikki aastasadu sooleprobleemide leevendamiseks ja immuunsüsteemi turgutamiseks. Keefiri-laadset jooki, mis piimaseene abiga tekib, on nimetatud selle kõrgklassilise probiootilisuse tõttu ka jogurtite šampuseks.
Tiibeti piimaseene kasutamise puhul on täheldatud rakkude DNA kahjustuste paranemist, seega võib sellele omistada nii vähivastast kui sõna otseses mõttes noorendavat toimet. Pideval tarvitamisel paraneb nii sooletöö kui ainevahetuse kiirus, väheneb põletikutase ja tõuseb vastupanu haigustele. Tegu on joogiga, mis aitab alandada vererõhku ning parandada kolesteroolinäite.
-
22.01.2016
Kuidas saada tugevaid luid? Küsi kellelt tahad, ikka ja jälle saad vastuseks, et piim ja piimatooted on head kaltsiumiallikad ning et luude tugevdamiseks vajame me just piima. Iga lasteaialapski teab seda.
Samas on pisut teadlikumad kursis ka sellega, et hoolimata eestlaste kirglikust piimatoodetelembusest kasvab Eestimaal pidevalt osteoporoosi haigestumise määr. Luudehõrenemist nimetatakse tänapäeval lausa hiilivaks epideemiaks ja seda kõike vaatamata riiklikule koolipiimaprogrammile ja sellele, et eestlaste poekorvid on lookas kohupiimakreemidest, jogurtist ning juustust.
Klassikaline küsimus, kust saavad suured rohusööjad loomad oma kaltsiumi (piima nad ju ei joo), võib tundlikumaid isegi ärritada – me pole ometi loomad! Aga kust saavad oma kaltsiumi hiinlased, kes pole kunagi erilised piimajoojad olnud?
Mis oleks, kui vaataks erinevate toitude kaltsiumisisaldust lähemalt? Ja üllatus-üllatus, esikohal pole üldse mitte piim, vaid hoopis seesamiseemned ja neist tehtud tahiini. Ja teisel kohal? Sardiinid. Edasi tulevad mandlid, kapsas, vesikress, parapähklid, lehtkapsas… Pisut kannatust – piimani läheb veel aega…. Aga õige pea selgub, et tahhiini sisaldab 100 ml kohta tervelt 680 mg kaltsiumit, samas kui 100 ml täispiimas on kaltsiumit vaid 115 mg ehk ligi 6 korda vähem.
Kaltsiumi imendumisele aitab kaasa C-vitamiin. Pole välistatud, et vanade eestlaste luud karastusid tugevaks siiski just C-vitamiinist ja kaltsiumist pungil kapsaliste-muu taimse kaasabil ja mitte lehmapiimal nagu sageli arvatakse. Lehmapidamisvõimaluski oli ju vaid vähestel edulisematel, hapukapsatünn nurgas oli vaese rahva seas kindlasti tunduvalt saavutatavam suurus…
Pealegi ei tohiks ära unustada, et ilma luudele avaldatud surve ja aktiivse liikumiseta võime endale sisse süüa mida tahes, luud sellest tugevamaks ei saa. Nii nagu valk ei kasvata passiivset lihast, ei kasvata kaltsium ka passiivset luud. Selles kontekstis oli esivanemate poolt tehtud raske maatöö nende kontidele kindlasti lisaboonuseks.
Head valgu ja kaltsiumiallikad on ka kaunviljad, teistest enam sisaldavad kaltsiumit kikerherned, kuid et kaltsiumi siduvatest füüthapetest vabaneda, tuleks neid enne kindlasti leotada ja keeta. Ning see viibki meid nüüd sujuvalt ühe ülimaitsva, eestlastele võrdlemisi tundmatu toiduni, milles kõik eelmainitu kvintessentsi saavutab. Teisisõnu, siit tuleb äärmiselt hõrgu ja luidtugevdava hummuse retsept:
Luude tugevdamiseks tuleb võtta:
400 g kikerherneid (kas keedetult või konservina)
4 spl sidrunimahla
50 g seesamiseemneid
2 küüslauguküünt
1 dl või pisut rohkem ekstra virgin oliivõli
pisut soola, maitserohelist (peterselli, piparrohtu jt)
Seesamiseemned ja oliivõli võib osaliselt asendada ka tahiiniga. Segage kõik retseptiosised blenderis või saumikseriga. Serveerige kaunilt kas köögiviljakangide dipikastmena või võileival. Võite olla kindel, et sööjate tagasisides te pettuma ei pea:)
P.S. Uute maitsetega eksperimenteerimine ei pea sugugi alati kallis olema: kikerherne konserv maksab poes vaid ca 70 senti ja kooritud seesamiseemnete hind jääb isegi alla selle.
-
22.01.2016
Kaltsiumi kohta on liikvel väga erinevat infot ja mitte alati ei ole kõigil juttudel alust. Nii on rahva seas levinud arvamus nagu saaks kaltsiumitablettide võtmise või ohtra piimajoomisega ära hoida osteoporoosi haigestumist. Apteekides on letid lookas erinevatest kaltsiumilisanditest, paljud neist viletsasti omastatavates vormides ning organismi koormavatest lisa-, mahu- ja kunstlikest magusainetest (nt. aspartaamist) pungil.