Toiduallergia

Väljavõte 10-ndast peatükist Virgo ja Ljudmilla Mihkelsoo uuest raamat-teatmikust “Isetervendaja käsiraamat – avasta ja kõrvalda kõik sinu organismis tekkinud funktsioneerimise takistused“.

10.5. Toiduallergia

Sageli segab ratsionaalset ja täisväärtuslikku toitumist allergia mõnede toodete suhtes. Kõigepealt võivad toiduallergia põhjuseks olla patogeensed bakterid ja parasiidid ning organismi tugev saastumine toksiliste ainete ja kahjulike mineraalainetega. Allergiat võib tekitada ka alaline tugev stress, toitumisvead ja halvad toitumisharjumused, allergiat esile kutsuvate toodete (krabid, krevetid, arahhiis, kaneel) sage tarvitamine. Samuti võib allergiat põhjustada antibiootikumide ja teiste ravimite sage manustamine, nõrgenenud immuunsüsteem ja selle töö häired (mõningate ainete suhtes taluvuse vähenemine või hoopis kadumine). Ennekõike tuleb üritada võimalikest eespoolloetletud põhjustest vabaneda või nende mõju vähendada. Selle raamatu vastavates peatükkides antud soovituste abil kõrvaldada saastumine ja normaliseerida soolestiku mikrofloora.

♦  Esmajärjekorras tekib allergia soolestiku limaskesta suurenenud läbitavuse tulemusel, mille kaudu hakkavad verre pääsema väikesed valgud-peptiidid, toksiinid ja isegi toiduosakesed.

Läbi hematoentsefaalse barjääri võivad need ained sattuda ka ajju. Immuunsüsteem hakkab neid vaatlema kui kehavõõraid aineid ja hakkab neid hävitama, tekitades kohtades, kuhu need  ained kogunevad, põletikke, see leiab aset erinevates organites, kaasaarvatud ajus. Allergia võib olla ka aeglane, mille puhul avalduvad sümptomid alles 2–3 päeva pärast. See on „varjatud“ allergia, mida on ruttu raske kindlaks teha. Eeldatakse, et just aeglane allergia võib olla paljude terviseprobleemide tekkimise põhjuseks.(287)

♦  Toiduallergia esinemise sümptomiteks võivad olla nõrkus, väsimus, häiritus, erutatus, külmavärinad, peavalu, liigese- ja maovalud või valud kogu kehas, psoriaas, ekseem, peapööritus, migreen, merehaigus, gastriit, stomatiit.

♦ Allergiat põhjustava toote väljaselgitamiseks on kõige lihtsam 2–3 nädalaks toidumenüüst välja jätta kõik need tooted, mis kõige sagedamini võivad põhjustada allergiat. Kahtlustada tuleb kõiki gluteeni sisaldavatest kõrrelistest (nisu, rukis, oder, kaer, speltanisu, tritikale) valmistatud tooteid, kaseiini sisaldavaid tooteid (kõik piimatooted), vältida maisi, mune, kala, sojat, pähkleid, tomatit, pipart, kartulit, baklažaani, sidrunit, apelsini, greipi, laimi, pärmi, äädikat. 93%-l juhtudel võib allergia tekkida selliste toodete tarvitamisest nagu munad, soja, arahhiis, metsapähklid, kala, vähilised, piim, nisu (loetletud tähtsuse vähenemise järjekorras). Sageli avaldub allergia tuunikala, punase veini, šokolaadi jne. vastu.(128,142,287) Seejärel järkjärgult hakata neid tooteid 3–4-päevaste (kuivõrd võib esineda aeglane allergia) vahedega menüüsse tagasi viima ja niimoodi allergeen välja selgitada. Allergiatunnuse juhusliku ägenemise korral võib seda lihtviisil alla suruda, juues klaasi vett,millele on lisatud veerand teelusikatäit söögisoodat.

♦ Kõige sagedamini kõrvaldatakse allergiat tekitavad tooted toidumenüüst täielikult. Mõnedel juhtudel võib mõne aasta jooksul kõrvaldatud toote suhtes allergia kaduda. Enamikul juhtudel pärast allergeeni toidumenüüst eemaldamist jäävad alles allergia põhjused ning tasapisi halveneb inimese tervis, nõrgeneb immuunsüsteem, tekivad haigused. Aja jooksul võib kujuneda allergia teiste toodete suhtes – pesupulbrid, kosmeetika, ravimid.

Arenema võivad hakata autoimmuunsed haigused jms.

♦ Viimasel ajal on toiduallergia kõrvaldamisel saadud tähelepanuväärseid tulemusi väiksemate jõupingutuste ja ajakuluga, kui seda on mitteallergeene sisaldava dieedi pidamine.(128,142,143,287) Tavaliselt hakkavad allergilised inimesed end väga harva ravima, sest jättes menüüst teatud tooted välja, on ka võimalik hästi toime tulla. Isegi toiduallergiast vabanemise teele asujad teevad seda mitte kartusest haigestuda, vaid soovist tuua menüüsse tagasi teatud meeldivad tooted.

♦ Soovitused toiduallergia vähendamiseks või sellest vabanemiseks.

• Tarbida võimalikult vähe keemiliste lisanditega ja üldse „ohtlikke“ tooteid (vt loetelu ptk 10.6.) Rohkem tarvitada naturaalseid tooteid, mida ei ole tööstuslikult töödeldud või konserveeritud. Igal võimalusel eelistada kohalikke tooteid.

• Mitte tarvitada geneetiliselt muundatud tooteid. Esiteks, vaatleb organism neid tooteid kui võõraid ja võib hakata nendega võitlema. Teiseks, nende toodete geenidesse võivad

muundamise tulemusel sattuda geenid, mis ei lase soolestiku kasulikul mikroflooral paljuneda või geenid, mis kutsuvad esile allergilisi reaktsioone (näiteks geneetiliselt muundatud

mais), või ka nende taimede geenid, mis selle inimese jaoks on allergeenid jne.

• Allergia korral on parem tarbida mitte tooreid, vaid nendest kodustes tingimustes valmistatud toite. Sellised toidud põhjustavad vähem allergiat. Näiteks värske tomat on allergeen, kuid sellest valmistatud kaste või pasta ei ole seda, õunapüree on väiksem allergeen kui värsked õunad jne. Toitu on parem valmistada aurutades või keetes.

• Tarvitada kiudainete ja bioaktiivsete ainete poolest rikkaid rohelisi kokteile, hapupiimatooteid, palju tsinki sisaldavaid tooteid. Niimoodi taastub soolestiku limaskesta normaalne läbitavus, vähendatakse või üldse välistatakse allergeenide verre sattumise võimalus.

• Allergia toote suhtes võib väheneda või üldse mitte ilmneda, kui seda ei tarvitata rohkem kui korra 4–7 päeva jooksul.(128) Toodete varieerimine võimaldab vähendada nende allergilisttoimet ja on heaks allergiavastaseks profülaktikaks. Võib koostada igale nädalapäevale eraldi menüü. Ühel päeval võib kasutada üht toiduvalmistamise moodust, teisel päeval rahvusliku köögi iseärasusi, kolmandal teha kalapäev jne, peaasi et roogades kasutatavad toiduained oleksid kasutusel ainult kord nädalas.

• Kui eelpool soovitatud toote harvem kasutamine ei aita, tuleb selle kasutamisest 90 päeva jooksul üldse hoiduda.(287)

• Normaliseerida ja parandada seedimist (vt ptk 9,13). Parema seedimise huvides tuleb toitu hoolikalt mäluda, et maost soolde jõuaks vähem seedimata toidujääke ja sooltest verre

imenduks vähem suuri molekule.

• Püüda vähem või üldse mitte tarbida tooteid, millele tootjad on toote pikema realiseerimisaja huvides lisanud mitmesuguseid ohtlikke lisaaineid (vt ptk 10.6). Nendeks võivad olla

nii piim, kohupiim, keefir, leib kui ka mitmesugused aed- ja puuviljad, mahlad jne.

• Toiduallergia võimendub alati külmade ja väheneb soojade ilmadega.

Peatükis 10. „Toitumisvead“ on veel järgmised alapeatükid:

10. Toitumisvead

10.1. Õige – ratsionaalne, mitmekesine ja tasakaalustatud toitumine

10.2. Toitumise korraldamine

10.3. Liigiomane toitumine

10.4. Kolesterool ja toitumine

10.5. Toiduallergia

10.6. Ohtlikud tooted

10.7. Toidu valmistamine

10.8. Toitumise režiim ja söömine

10.9. Toit kui ravim

Viitenumbrite allikad vt kasutatud kirjandus

Autoriõigustega kaitstud ©, 2013. a lõpus ilmunud V. ja L. Mihkelsoo raamatu “Isetervendaja käsiraamat – avasta ja kõrvalda kõik sinu organismis tekkinud funktsioneerimise takistused” 10. peatüki alapeatükk.

EST_curvkaaned 405x245

Virgo ja Ljudmilla Mihkelsoo

Vasta

Your email address will not be published. Required fields are marked *

You may use these HTML tags and attributes: <a href="" title=""> <abbr title=""> <acronym title=""> <b> <blockquote cite=""> <cite> <code> <del datetime=""> <em> <i> <q cite=""> <strike> <strong>