Toidud, mis meie keha- ja ajukeemiaga manipuleerivad

Arvatavasti on kõik kuulnud  mõnda väsinud ohet, et  tänapäeva toit ei ole enam see, mis ta vanasti oli. Vanasti oli rohi rohelisem, taevas sinisem  ja  söök  tervislikum.  Samas on  toidu kättesaamine nüüdisajal  jälle palju hõlpsam ning sellega seoses tuleb sagedamini ette nii  ülesöömist  kui õgardlust, mille  Dante Alighieri  oma „Jumalikus komöödias“  lausa viiendaks  surmapatuks tituleeris.

Ligi 80% tänapäeva haigustest öeldakse olevat seotud  toitainete puudusega, seega võime siit järeldada, et suured toidukogused  ei taga meile veel  ilmtingimata piisavalt algmaterjali  keha toetamiseks ja korrashoiuks.   Oleme ülesöönud, kuid rakutasandil näljas. Ja see nälg ei möödu märkamatult –  keha signaliseerib puudujääkidest   krooniliseks muutuvate haiguste, valu ja põletikuga.  Nüüdsel ajal põevad ka lapsed  tõbesid, mida alles mõnikümmend aastat tagasi nimetati „vanainimeste  haigusteks“…

Samas ajal kui  intensiivpõllumajandus paiskab meie põldudele järjest uuemaid taimekaitsemürke ja väetisi, toob toiduainetööstus  poelettidele järjest põnevamaid tooteid. Võime korvi torgata hõrgutava pähklikreemi, kus kogu topsi  kohta on peaaegu üks  pähkel,  kalamarja, mis on pikantselt templiroheliseks värvitud  ja marjasiirupeid, milles marjade sisaldus jääb alla 0,1 protsendi.  Avatud meelega  ostlejale jätkub uudistamist üksjagu!  Muide, kas teadsite,  et omaaegset laste lemmikut hematogeeni   ehk   „härjaverd“  tehakse nüüd   magustatud kondenspiimast?

Milliste ainetega tänapäeval töödeldud  toite tembitakse,  seda võime kõik kenasti  pakenditelt lugeda.  Seda muidugi juhul,  kui  silm seletab ja kõik E-ained kenasti nime- ja nägupidi  peas on.  Kui palju me aga teame sellest, millest need E-ained tegelikult  toodetud on? Kui palju oleme kuulnud nende kõrval- ja koostoimetest?   Kas tead vältida E-ained, mis  Sinu astmahaigele lähedasele suure tõenäosusega probleeme tekitavad?  Kas oled teadlik, milline sünteetiline molekul Sinu toidus võib üleannustamisel  hulgiskleroosi sümptomeid mimikeerida? Kas  oled juhtunud toidupakendilt lugema hoiatust, et  kui kannatad soolehaiguse käes, siis peaksid  seda E-ainet kindlasti vältima, kui Sa just tõvesümptomite tugevnemist ei soovi?

Kuidas on üldse võimalik, et toidutööstus  paneb  rahuloleva ümina saatel  meie toidu sisse aineid, mille  Rahvusvaheline Vähiuuringute  Agentuur (IARC) on  kuulutanud vähkitekitavaks või „potentsiaalselt kantserogeenseks“? Või kuidas see juhtus, et ulatasid oma pesamunale kinoelamuse kvintessentsina  lahkelt tuututäie komme, mis sisaldavad ajurakke kahjustavaid ja kasvuhormooni pärssivaid aineid?

Aga pakendid, kuidas on lood nendega? Olete ehk lugenud  plastikute toksilisest toimest? Millist siis ikkagi võib ja mis puhul?  Ja kuidas on lugu ühekordsete nõudega? Fooliumit kasutate?

Kuidas teha õigeid valikuid ja vältida sõna otseses mõttes mürgiseid toite? Mil moel  säästa iseennast ja oma lapsi  valedest valikutest, mis pikapeale tervisele hakkavad või juba olemasolevaid terviseprobleeme halvendavad?

On selge, et  tsiviliseeritud  maailma osana pole meil  võimalik kõiki riske vältida, kuid  teatud infot ohtude tasalülitamiseks võiksime ju siiski omada. 

Artikli autor on terviseterapeut ja toitumisnõustaja Liis Orav.

Liis Orav on lõpetanud toitumisnõustajana Annely Sootsi Tervisekooli ning täiendanud end erialaselt erinevatel kursustel nii kodu- kui välismaiseid loodusravi, ortomolekulaarse ja integratiivse meditsiini lektoreid kuulates.
Ta peab tervise- ja toitumisloenguid, kirjutab Toitumistarkus.ee blogi ning teeb tervisealast kaastööd mitmetele internetiportaalidele ja naisteajakirjadele. Oma soovitustes lähtub Liis terviktoidust, loodusravist, biokeemilistest seaduspäradest ja headest mõtetest.

Liis Orav usub tingimusteta keha iseparanemise võimesse. Loodusliku toidu, hea energia ja õige suhtumisega saab kergendada ja leevendada pea kõiki tervisemuresid.

Liis Orava artikleid saad lugeda ka uuest kogumikust V. Mihkelsoo, N. Vahtramaa “Isetervendamine: kunst ja praktika”, 2016.

 Raamatu esikaan. Isetervendamine kunst ja praktika_291x457

Vasta

Your email address will not be published. Required fields are marked *