Unehäired – uni kui terviseindikaator

Väljavõte 17-ndast peatükist Virgo ja Ljudmilla Mihkelsoo raamat-teatmikustIsetervendaja käsiraamat – avasta ja kõrvalda kõik sinu organismis tekkinud funktsioneerimise takistused”.
See on käsiraamatu 1. köide, mis ilmus detsembris 2013.a., märtsis 2015.a. ilmus 3. kordustrükk.

17.11 Uni kui terviseindikaator

► Une ajal saab alateadvus ilma välise vahelesegamiseta signaale ainult siseorganitest, analüüsib erinevate kehaosade töös esinevaid häireid ja otsib vahendeid ja teid nende kõrvaldamiseks ning organismi kõigi süsteemide töö normaliseerimiseks. Oma töö tulemustest teavitab alateadvus teadvust unenägude või intuitsiooni teel.(214) Alateadvuse diagnostiline tundlikkus on nii kõrge, et ta on suuteline tekkivatest haigustest juba varem ette teatama (näiteks neuroosidest 1, hüpertooniast 2–3, ajukasvajatest 12 kuud ette). Alateadvuse intuitiivseid signaale on väga raske ära tunda, sest väliseid tunnuseid tervise halvenemise kohta ei ole veel märgata.

► Soovitatakse tähenduslikud unenäod kohe peale ärkamist üles kirjutada, et hiljem üritada aru saada, millistest organismi häiretest püüab alateadvus teada anda (kõiki unenägudes esinevaid isikuid tuleb seostada iseendaga). Alateadvusega sidekanali loomiseks on kasulik ja huvitav teha järgmine katse. Enne magamaminekut siduda ümber pöia peaaegu varvaste juurest niit, nii et see jääks mõningase pinge alla. Öösel nähtavad unenäod peaksid olema seotud jalgrattasõiduga, mägedes ronimisega, jalgsimatkadega jne – alateadvus annab teada, et jalgadega on midagi korrast ära.

Tähenduslike unenägude näited:

• halvad unenäod (sageli äkilise ülesärkamisega) pööravad tähelepanu sellele, et organismis ei ole kõik korras (suure tõenäosusega viitab see südame ja hingamisteede haigustele);

• inimene tahab tulla veest välja või tõusta mäkke – tõenäoliselt on arenemas pleuriit, kopsupõletik, tuberkuloos;

• unes süüakse toorest või halvaksläinud kala – häired mao-sooletrakti töös;

• nähakse unes merd, jõgesid, toimuvad veega seonduvad sündmused – organismis on veepuudus;

• kui unenäod korduvad, siis on organismis tekkimas tõeline kriis.

Viitenumbrite allikad (kasutatud kirjandus).

Isetervendaja käsiraamat” peatükis 17. „Unehäired“ on veel järgmine sisu:

17.1. Milleks on uni vajalik
17.2. Ülevaade unehäirete põhjustest
17.3. Mille poolest on unehäired ohtlikud
17.4. Organism hakkab uneks valmistuma juba aegsasti
17.5 Mida peab normaalse une saavutamiseks tingimata täitma
17.5.1. Organismis peavad olema kõik vajalikud ained
7.5.2. Uni peab olema rahulik, häireteta
17.5.3. Magamistoa temperatuur peab olema 16–18 °C
17.5.4 Organismis ei tohi olla pingeid ega spasme
17.5.5. Enne uinumist viia organism võimalikult passiivsesse olekusse
17.5.6. Vabastada teadvus kõikidest ülesannetest ja psühholoogilistest probleemidest
17.5.7. Luua tingimused unehormoon melatoniini sünteesimiseks
17.5.8. Järgida regulaarset uinumiseelset rituaali
17.5.9. Ettevalmistus uneks
17.6. Soovitused uinumisraskuste ületamiseks
17.7. Kui ei suuda öösel peale ärkamist uinuda
17.8. Kuidas on vaja ärgata
17.9. Une kestus
17.10. Soovitused võitluseks unisusega
17.11 Uni kui terviseindikaator
17.12. Uni on kõige parem ravitseja
17.13. Unehäirete kõrvaldamine
17.14. Preparaadid unehäirete kõrvaldamiseks

Autoriõigustega kaitstud ©, 2013. a lõpus ilmunud V. ja L. Mihkelsoo raamatu “Isetervendaja käsiraamat – avasta ja kõrvalda kõik sinu organismis tekkinud funktsioneerimise takistused” 17. peatüki väljavõte.

Osta raamat meie e-poest või Apollo ja Rahva Raamatu kauplustest.

 

EST_curvkaaned 405x245

Virgo ja Ljudmilla Mihkelsoo

Vasta

Your email address will not be published. Required fields are marked *

You may use these HTML tags and attributes: <a href="" title=""> <abbr title=""> <acronym title=""> <b> <blockquote cite=""> <cite> <code> <del datetime=""> <em> <i> <q cite=""> <strike> <strong>