Kirss

Väljavõte (2016) RemedyWay isetervendamise seminaride materjalide/artiklite kogumikust “Isetervendamine: kunst ja praktika” (koostajad V. Mihkelsoo ja N. Vahtramaa)  alapeatükist 6.3. “Superravimtaimed” Virgo Mihkelsoo artiklist “Kirss”.

Kirss (Cerasus vulgaris L.), Rosaceae sugukond, muud nimetused:  hapu kirsipuu (harilik kirsipuu).

  1. Imeline mari

Kõik teavad lapsepõlvest saadik, mis on kirss. See õitseb imeliselt, viljad (marjad) valmivad kiiresti ning on ilusad ja maitsvad. Paljud ei oska isegi ette kujutada, kuivõrd kasulik ja väärtuslik on kirss ning kui universaalne see on oma ravivate omaduste tõttu. Kirssi kasutatakse laialdaselt rahvameditsiinis tervisehädade kõrvaldamiseks ja paljude haiguste ravimisel ning lisaks aitab see säilitada noorust ja head väljanägemist pikkadeks aastateks. Ametlik meditsiin kasutab apteegipreparaate, milles kasutatakse kõiki kirsi osasid. Kirsist on valmistatud teesid, ürditeesid, tõmmiseid, keediseid, segusid ja eliksiire juba tuhandeid aastaid ning seda peetakse universaalseks ravimiks.

Muud huvitavat kirsist.

  • Juba III sajandil eKr mainiti kirssi kui väärtuslikku ravivat saadust. Kirssi kasutasid ravimisel rohkelt sellised kuulsad arstid nagu Hippokrates ja Avicenna.
  • Vitamiinisisalduse poolest ületab kirss mitmeid tuntuid ja laialdaselt kasutatavaid puuvilju. Selles on rauda rohkem kui õunas, C-vitamiini rohkem kui apelsinis, paljude omaduste poolest ületab mustsõstart ja ei jää alla granaatõunale. Külmetuse ja seedehäirete puhul mõjub sarnaselt vaarikale, südamehaiguste puhul nagu aroonia.
  • Toimib aspiriiniga samaväärselt võitluses põletikuliste protsessidega. Umbes 10 kirssi on võimelised asendama ühte aspiriinitabletti.
  • Ainult üks klaas värsket kirsimahla päevas aeglustab vananemist.
  • Kirsi tervendavad ja ravivad omadused säilivad isegi külmutamisel, kuivatamisel ja suhkruga konserveerimisel.
  • Kirsid või kirsipuu osad on asendamatud komponendid paljudes rahvameditsiini tervendavates ja ravivates preparaatides.
  • Oma universaalse tervendava ja raviva toime poolest kuulub kirss ühte ritta meega, tatraga, maasikaga (vt raamatutest „Eestimaine tatar kui toit, tervendaja ja ravitseja“  ja „Tatratoidud. Pilafist šokolaadikoogini“).
  1. Botaaniline kirjeldus

Kirsipuu on pruunikashalli koorega, 1,5–10 m kõrge. Lehed on elliptilised, teravatipulised, saehambakujulised, tumerohelised ülalpool, allpool heledamad ja võivad olla pikkusega kuni 8 cm. Õied valged, 2-3 õit moodustavad pöörise. Viljad on kerajad, tumepunased, magushapud ja läbimõõduga kuni 1 cm. Kasvab peaaegu kõikjal Euroopas. Kirsi sünnimaaks peetakse Musta mere rannikut: Kaukaasiat ja Krimmi või Põhja-Pärsiat. Sealt levis kirss Rooma ja seejärel üle kogu Euroopa. Arvatakse, et kirss on stepikirsi ja maguskirsipuu looduslik hübriid. On olemas ligikaudu 200 kirsisorti.

  1.  Kirsis tuvastatud ained
    Sulgudes on antud aine sisaldus 100 g kirsi kohta.
  • Valgud (1,1 g), süsivesikud [13,2 g (12,7% glükoosi ja fruktoosi; 0,5% sahharoosi)], rasvad (0,4 g), energia (52 kcal). Põletamisel jääb alles 0,6 g tuhka. Kirsi glükeemiline indeks on 32.
  • Orgaanilised happed: sidrunhape (aitab seedimist, puhastab kogu vereringesüsteemi ja tugevdab veresoonte (kapillaaride ja arterite) seinu); õunhape, kiinahape, salitsüülhape (alandavad/vähendavad palavikku ja põletikku); klorogeenhape (antioksüdant, reguleerib maksa ja neerude funktsiooni, skleroosivastase toimega); ellaaghape (blokeerib vähirakkude arengut, hävitab vähki).
  • Vitamiinid: B1 (0,03 mg), B2 (0,03 mg), B3 (0,4 mg), B5 (0,08 mg), B6 (0,05 mg),
    B9 (6 μg), beetakaroteen (0,1 mg), A (0,4–0,6 mg), C (15 mg), H (0,4 μg), E (0,3 mg), P (2400 mg) (bioflavonoidid (vitamiin-P) oskavad organismi kaitsta kantserogeenide eest; võitlevad vähiga; aitavad tugevdada kapillaare, suurendavad nende toonust; alandavad vererõhku; aitavad ravida südame-veresoonkonna haiguseid). Eriti palju on kirsis vitamiine B9 (foolhape) ja P. Vitamiinid koos mikroelementidega osalevad vereloomes; on vajalikud aju ja kesknärvisüsteemi toimimiseks jne.
  • Makroelemendid: kaltsium (37 mg), magneesium (26 mg), naatrium (20 mg), kaalium (250 mg), fosfor (30 mg), kloor (8 mg), väävel (6 mg).
  • Mikroelemendid: raud (0,5 mg), tsink (0,3 mg), jood (2 μg), vask (100 μg), mangaan (80 mkg), kroom (7 mkg), fluor (13 μg), molübdeen (10 μg), boor (125 μg), vanaadium (25 μg), koobalt (1 μg), nikkel (15 μg), rubiidium (77 μg). Haruldased mineraalid aitavad säilitada tervist; kõrvaldada närvisüsteemi häireid, epilepsiat ja vältida organismi enneaegset vananemist. Rohkem kirsis sisalduvate vitamiinide ja mineraalide toimete kohta saab teada „Isetervendaja käsiraamatust“.
  • Antotsüaanid (looduslikud värvained). Nende kogus kirsis on rekordiline võrreldes teiste marjadega. Antotsüaanid aitavad kapillaaridel säilitada oma kuju ja elastsust, tugevdavad neid; alandavad vererõhku; takistavad enneaegset vananemist; edukalt kõrvaldavad kahjustusi ajurakkudes ja võitlevad vähirakkudega. Suurendavad kõhunäärmes insuliini tootmist (mõnikord kuni 50% võrra), vähendavad põletikke liigestes artriidi ja podagra puhul, hoolitsevad veresoonte ja südame häireteta talitlemise eest. Antotsüaanid takistavad diabeedi, rasvumise, vähi, Parkinsoni ja Alzheimeri tõvede teket ja arengut.
  • Melatoniin reguleerib keha biorütme, une ja ärkveloleku tsüklit. Melatoniin ka otseselt reguleerib ja optimeerib tervikuna immuunsüsteemi ja selle üksikute osade toimimist.
  • Inositool, mis on igas rakus oluline ainevahetuse regulaator.
  • Ensüümid, lämmastikuühendid, parkaineid.
  • Kumariin ja oksükumariin. Nende sisalduse poolest jääb kirss alla ainult punasele sõstrale, vaarikale ja granaatõunale. Suurepäraselt toniseerivad organismi, vedeldavad verd, normaliseerivad vere hüübimist, takistavad trombide tekkimist, aitavad ravida tromboflebiiti ja südame isheemiatõbe ning organismil taastuda ja toibuda pärast südameinfarkti või insulti.
  • Fütontsiidid. Need on looduslikud antibiootikumid, takistavad bakterite paljunemist.
  • Antioksüdandid. Tugevdavad kapillaare; takistavad kahjustuste tekkimist rakkudes, vähirakkude tekkimist, enneaegse vananemise arengut; alandavad kõrget arteriaalset vererõhku.
  • Kiudaine (tselluloos, pektiin, ligniin, inuliin); (14,8 g); (vt lisa SIIN). Suurendab isu ja soodustab seedemahlade eritumist, normaliseerib seedimist ja soolestiku tegevust. Kirsis olev kiudaine suurendab väga hästi kasulike bakterite kasvu soolestikus, soodustab B-grupi vitamiinide sünteesi, vabastab organismi kahjulikest ainetest, alandab vere kolesteroolisisaldust jne. Rohke kiudaine sisalduse poolest on kirss väga kasulik neile, kellel on düsbakterioos, krooniline kõhukinnisus; kes on ülekaalulised, põevad ateroskleroosi jne.
  • Nimetatud ainete poolest on rikkad kõik kirsi osad: õied, viljad, lehed, oksad, koor ja juured. Need kõik on leidnud laialdast kasutust nii ravimitööstuses kui ka rahvameditsiinis.

4. Kirsi farmakoloogilised omadused

  •  Mõjub toniseerivalt, rahustavalt, diureetiliselt, kergelt lahtistavalt, rögalahtistina, põletikuvastaselt, antioksüdandina, valuvaigistavalt, spasmolüütiliselt, krampidevastaselt, viiruste ja bakterite vastaselt, antiseptiliselt, kapillaare tugevdavalt, skleroosivastaselt jne.
  • Mõjub hävitavalt düsenteeria ja teiste nakkustekitajate puhul, nagu stafülokokk ja streptokokk.
  • Parandab söögiisu ja seedimist; kustutab janu; pakub leevendust kõhulahtisuse, kõrvetiste, iivelduse ja isegi oksendamise puhul.
  • Edukalt vähendab põletikke lihastes ja treeningujärgset lihasvalu, soodustab lihaste taastumist pärast vigastusi või liigseid füüsilisi harjutusi ja koormust.
  • Säilitab normikohast glükoosisisaldust veres.
  • Puhastab organismi toksilistest ainetest.
  • Viib organismist välja liigset kolesterooli, vedelikku, kusi- ja lämmastikhapet; vähendab turseid.
  • Vedeldab verd, vähendab vere liigset hüübimist, peatab verejookse.
  • Taastab kilpnäärme kudede morfoloogilise struktuuri ja normaalse toimimise (korrigeerib selle nii hüpo- ja hüperaktiivsust), soodustab kilpnäärmes tekkinud sõlmeliste moodustiste ära imendumist.
  • Rohke leeliseliste ja teiste ainete sisalduse tõttu kuulub tähtsate dieetiliste toiduainete hulka. Pärast lühiajalist tarbimist on võimeline organismi taastama nii-öelda toitumisel tehtud pattudest, nagu seda on liigse suhkru, liha, saia, stimulantide (kohv, tee), palju haigusi tekitavate e-aineid sisaldavate tööstuslikke toodete tarbimine (vt raamatut „Isetervendaja käsiraamat“).Isetervendaja käsiraamat. Mitu ühel pildil

5.  Kirsi vähivastane toime

  • Surub alla (blokeerib, aeglustab ja peatab) vähi teket ja arengut.
  • Blokeerib vähirakkude rasvu ja paljunemist ning vähi juurde viivate uute veresoonte tekkimist.
  • …… artikkel jätkub.

    Artikli autor Virgo Mihkelsoo

    Loe kogumikust V. Mihkelsoo, N. Vahtramaa “Isetervendamine: kunst ja praktika”, 2016.
    Artiklid (75 tk)  ja konspektid peetud loengutest lektoritelt  Helle Kahro, Virgo Mihkelsoo,  Tiina Naarits-Linn, Liis Orav, Sille Poola, Riina Raudsik, Els Ulman-Kuuskman, Nelly Vahtramaa.

Raamatu esikaan. Isetervendamine kunst ja praktika_291x457

Virgo Mihkelsoo

Vasta

Your email address will not be published. Required fields are marked *