Kuidas tegutseda ja hoolitseda oma organismi eest koroonaviiruse epideemia ajal

RemedyWay on tegutsenud aastaid oma missioonikohaselt, et inimesel oleksid teadmised, kuidas  tervendada oma organismi ja valmistada seda ette igasuguse eduka ravimise läbiviimiseks.

Vastus paljude RemedyWay raamatute omanike pärimistele seisuga 31.03.2020

A. KOROONAVIIRUS SARS-COV-2 JA SELLEST TEKKIV HAIGUS COVID -19

  1. Teadmised koroonaviiruse genoomi, muteerumise, struktuuri, käitumise omaduste, paljunemise ja haiguse tekitamise iseärasuste kohta pole veel lõplikud ja on puudulikud. Meedia poolt ja värskes teaduslikus kirjanduses avaldatud andmete alusel on võimalik juba teha üksikuid tähelepanekuid ja järeldusi, et epideemia ajal saaks inimene ka ise tegutseda, kasutada sobivaid looduslikke vahendeid tervise säilitamiseks, mitte haigestuda, haigestumisel aidata organismil ise viirusest lahti saada, otstarbekamalt ja rohkem tarvitada viiruse- ja põletikuvastaselt toimivaid toitaineid, toidulisandeid.
  1. Viiruse SARS-CoV-2 genoom sisaldab mitmeid geenide järjestikke, mis on ühised senini tuntud ohtlike viirustega (viirused SARS, MERS, OC43 ja HKU1, HIV jne). Viirus on rekordiline oma mõõtmete suuruse poolest ja võimaldab kanda endas erinevaid abigeene võimalikult paremaks ja kiiremaks tegutsemiseks, eriti enda kaitsmiseks inimese immuniteedi eest. On olemas traditsioonilisi ravimeid ja preparaate, mis pidurdavad viiruslikku infektsiooni üldse kui sellist, aitavad rünnataval rakul maha suruda viiruse atakke ja tugevdada organismi viirusevastast immuniteeti. Lähtudes ülalnimetatud teadmistest, oodates lõplikku viiruse genoomi väljaselgitamist ja sellega võitlemiseks vajalikke preparaatide loomist ja müüki jõudmist, peeti Hiinas kinni järgmisest raviskeemist.
  • Kõrgendatud kehatemperatuuri järgi (kui keha temperatuur on 37,2, siis juba võib kahtlustada, et organismis on viiruse poolt tekitatud põletiku kolle) selgitati esmaselt välja inimesed, kes on paljude viiruste edasikandjad ja saadeti nad kas karantiini või koju isolatsiooni.
  • Tehti selgeks haige üldine tervislik seisund, haigetel hakati pidurdama ja leevendama neil olevaid tervisehäireid ja kroonilisi haigusi, neid pandi vajalikule dieedile, arstide kindla järelevalve ja tehti regulaarselt analüüse jne.
  • Nakatanute ravimisel kasutati „sugulaslikke“ viiruste vastu hästi toimivaid ja traditsioonilisi viirusevastaseid ravimeid ja preparaate.
  • Üheaegselt kasutati looduslikke viiruse- ja kopsupõletikuvastaseid Hiina meditsiini preparaate, toitaineid, toidulisandeid.
  • Ravimise ajal karantiinis või isoleeritult kodus olles hoiduti maksimaalselt uute viiruse dooside saamisest, et mitte ülekoormata organismi viirusevastast kaitsesüsteemi ja mitte lasta koguneda ohtlikku viiruste doosi, mis viiks haiguse kergelt vormilt raskemale.

Tulemusena õnnestus Hiina arstidel peatada epideemia levik, ehkki nad ei kasutanud otse viirust SARS-CoV-2 hävitavat ravimit (pole veel loodud). Tervekssaanuid on umbes kümme korda rohkem, kui surnuid. Võib arvata, et Lõuna-Korea, Jaapan, Taiwan, Venemaa kasutavad taolisi skeeme, erinevus võib olla ravimite, looduslike preparaatide ja toidulisandite nimestikes ning nende vahekordades.

  1. Teadlased mainivad, et inimese organismis pidevalt pesitsevad viirused hakkavad aktiivselt tegutsema neile sobilike tingimuste saabumisel. Näiteks tavaline herpese viirus aktiveerub B-grupi vitamiinide, tsingi defitsiidil, organismi tugeval saastumisel või külmetamisel. Et seda ei juhtuks koroonaviiruse puhul, siis karantiinist väljuvad, tervekssaanud hiinlased jätkavad hoolitsemist oma organismi eest, järgivad veel paar nädalat viirusevastaseid profülaktilisi nõudeid, et koroonaviirus kaoks kehast lõplikult.
  • Viiruse organismist jäljetult kadumiseks on vahel vaja rohkem kui 14 päeva. Sõna karantiin on tekkinud itaalia keelest quaranta gioni (nelikümmend päeva). Õige vanasti nakanutega saabuvad laevad pidid niipalju päevi seisma merel ja alles siis lubati neil peale arstlikku kontrolli siseneda sadamasse.
  • Karantiini, kui vahendit haiguse leviku peatamiseks ja raviks kasutas ja mainis oma raamatutes juba Hippokrates.
  1. Koroonaviirus SARS-CoV-2 levib kiiresti väga erineval viisil piisknakkuse teel, kas saastunud õhu sissehingamisel, viirust kandva inimesega või saastunud pinnaga kokkupuute tulemusel. Viiruse välispinnal on retseptorid, mis tunnevad ära kopsurakke. Sattudes hingamisteede epiteelkoele, viirused tungivad kopsurakkudesse, eriti palju bronhioolide lõpus asuvatesse alveoolidesse ja tekitavad ägedat ja kahepoolset, eriti ulatuslikku kopsupõletikku. Mõnel juhul, sattudes soolestiku epiteelkoele, viirus tekitab seedeelundkonnas probleeme, näiteks kõhulahtisuse (sellest võib-olla on inimestel tekkinud ka tung osta tagavaraks rohkem WC-paberit).
  1. Tunnusmärkide ja sümptomite järgi koroonaviiruse poolt tekitatud haigus COVID-19 meenutab tavalist grippi, ägedat hingamisteede infektsiooni ja viiruslikku kopsupõletikku. Ligikaudu 5% nakatanuid ei haigestu üldse, neil on immuniteedi viirusevastane tugev kaitsesüsteem. Paljudel nakatunud isikutel paljuneb viirus organismi toimimist häirimata, pole haigusele tüüpilisi väliseid sümptomeid ja terviseprobleeme (sellised haiged võivad olla põhilised nakkuse levitajad). 80% juhtudel haigus kulgeb kerges vormis, inimesed tervenevad. 15% juhtudel haigus kulgeb raskes vormis – tekib äge kopsupõletik hingeldamisega, hapniku puudusega jne, nendest surevad 2,3 % haigeid. Kõige rohkem haigestuvad krooniliste haigustega või nõrgenenud isetervendamise jõuga inimesed, rohkem vanurid. Käesoleval ajal võib meedias kohata teateid, et haiglates hingamisaparaatide juurde lülitatud koroonaviiruse haigetest 40% on nooremad kui 40 aastat. Mehed surevad sagedamini, kui naised (ligikaudu 70% mehi, 30% naisi). Võib-olla sellepärast, et naistel on võrreldes meestega suurem vastupidavus, tervislikum eluviis, vähem kahjustatud tervis, tugevam immuniteedi viirusevastane kaitsesüsteem, suurem rasvumine (taastub paremini kopsude sisepinna kaitseaine – surfaktant (vt allpool), vähem kroonilisi haiguseid.
  1. Koroonaviiruse pinnal on eriti palju kopsurakke tundvaid retseptoreid, antud koroonaviiruse siht on esile kutsuda eelkõige äge kopsupõletik ja paljuneda. Võib arvata, et koroonaviirusest tekitatud haiguse COVID-19 kulgemise raskus erinevate vanusegruppide inimestel sõltub mitte ainult neil olevate krooniliste haiguste (diabeet, astma, kõrge vererõhk, südame-veresoonte haigused, vähk) olemasolust, staadiumist ja ravimise intensiivsusest või immuunsuse kaitsesüsteemi tasemest (näiteks, ülimalt madal HIVi puhul)),  vaid oluliselt kopsude seisundist, nende tervisest, taastumise ja talitlemise tasemest.

 B. KUIDAS OLEKS VÕIMALIK TOIMIDA?

  1. Sissejuhatus
  • Seni kuni teadlased ja arstid töötavad välja õiged ravimid ja vaktsiinid, tuleb tugevdada oma kopsude tegevust, immuniteedi viirusevastast kaitsesüsteemi, hoida ennast nakatumisest, nakatumisel takistada viiruse arenemist, tugevdada organismi vastupidavust ja haigustega võitlevaid jõude (organismi iseravimine).
  • Kodus isolatsioonis olles otstarbekalt tegutseda organismi talitluste takistuste kõrvaldamisega ja organismi isetervendavate jõudude tugevdamisega ja aktiveerimisega. Raamatu „Isetervendaja käsiraamat“, 2019 (edaspidi viidetes raamat ITK), tab. 1 abil leida olemasolevad takistused, rohkem pöörata tähelepanu kasulikele mikroorganismidele soolestikus, immuunsüsteemile, aju tegevusele, kopsude tugevdamisele – viimasele eriliselt, teades, et antud koroonaviiruse siht on esile kutsuda äge kopsupõletik ja paljuneda.
  • Karantiinis või kodus isoleeritult olles nakatunud inimene ei tohi kontakteeruda teiste inimestega, et mitte saada juurde teistelt nakatunutelt viiruseid ja mitte nakatada terveid inimesi. Esmajärjekorras hoida vaos oma kroonilised haigused, korrapäraselt ja tervislikult toituda (vähemalt mitte põletiikke organismis tekitavalt), tagada pidevalt värske õhu sissevool elu-, töö- ja magamisruumis, teha füüsilisi harjutusi, normaalselt magada, maandada paanika jne (vt raamat ITK, ptk 4-6, 9-11, 17-21).
  1. Hapnikupuudus kehas
  • Kõigil inimestel on alaline hapnikupuudus – krooniline hüpoksia, vaatamata küllaldasele hapniku sisaldusele õhus. Hapnik ei jõua paljude keha rakkudeni, biokeemilised ja füsioloogilised protsessid on häiritud, aeglustunud, vähenenud ainevahetuse tase, tekkinud seedimise- ja tervisehäired (kõhukinnisus või -lahtisus). Organismi kogunevad toksiinid, areneb infektsioon. Hapniku enam ei jätku lihastele, neuronitele, valkude sünteesiks. Mitokondrid ei saa normaalselt töötada, organismis tekib energia puudus. Tekib õhupuuduse tunne, hingamine kiireneb, areneb hingeldus. Immuunsüsteem kaotab oma jõu võitluses viirustega ja haigustega. Hüpoksia puhul tõuseb vererõhk, areneb välja südame isheemia, võib tekkida insult, nõdrameelsus, dementsus. Võib tekkida bronhiit, kopsupõletik, bronhiaalastma, pleuriit, suhkurtõbi, hüpertoonia, epilepsia ja isegi vähk. Hüpoksia tekib sagedamini naistel – nooremad tahavad olla saledad, vanemad kardavad suurendada kolesterooli sisaldust veres ja hoiduvad rasvade tarbimisest (mõlemal juhul vale tegutsemine). Igal teisel inimesel hüpoksiaga on kopsudes loidne krooniline kopsupõletik.

Hapnikupuuduse sümptomid, tunnusmärgid

  • Ärrituvus, agressiivsus, üleerutus, hajevilolek, pidev rahutus või pingeseisund, lootusetuse tunne, või oma kohustuste täitmisel sagedased meeleolukõikumised, raskused õppimisel, sagedased peapööritused, koordinatsiooni ja tähelepanu halvenemine.
  • Suur tundlikkus ilmamuutuste suhtes, kõrge kõditundlikkus.
  • Pidev joogijanu, magamise tahe, päevane unisus või unetus, unehäired.
  • Pidev väsimus isegi igasuguse füüsilise koormuse puudumisel, kiiresti saabuv üleväsimus; eriline väsimus avaldub peale sööki, igasuguse füüsilise töö vastikus.
  • Pideva külmetuse tunne, madal keha temperatuur (36-36,6 piirides).
  • Pidev magusasöömise tahe, isutus või üldse toidust keeldumine.
  • Varane hallinemine, juuste väljalangemine.
  • Valud lihastes, seljas; peavalud, mingisugused arusaamatud valud kehas.

Hapnikupuuduse tekkimise põhjused

  • Sissehingatava õhu saastumine. Kopsud üldse ei ole viimase saja aasta jooksul veel jõudnud evolutsiooniliselt kohaneda uute saastunud keskkonna tingimustega ja end hästi kaitsta õhus sisalduva tolmu, mikroobide, allergeenide ja kahjulike gaasiliste ainete eest, seda eriti linnades. Patoanatoomide sõnul on lahangul võimalik lümfisõlmede värvi järgi tuvastada, kas inimene elas   vähem saastunud keskkonnas (maal) või linnakeskkonnas. Maal elavatel inimestel on lümfisõlmed normaalset roosat värvi, linnaelanikel aga tumedaks tõmbunud.
  • Hingamist korraldavate lihaste toonuse vähenemise, kopsude elastsuse vähenemine eelkõige vähese füüsilise aktiivsuse tõttu.
  • Ebaõige hingamine, hingamisprotsessi vead.
  • Kopsude alveoolide kaitsekihi – surfaktandi kahjustumine ja/või hävimine eelkõige toidus sisalduvate rasvhapete vähesuse, suitsetamise tõttu.
  • Vananemisega kaasnevatest muutustest, sagedased stressiolukorrad.
  • Toitumisvead. Väherasvased või üldse rasvavabad dieedid. Eurooplaste väljakujunenud dieedis on palju süsivesikuid hapniku pideva puuduse tõttu. Kui inimene kaua (aasta pikkusest piisab) kas üldse ei tarvita rasvu, või ainult väherasvast toitu, siis kopsudes on surfaktandi puudus, hapnikupuudus kehas.
  • Olukorra parandamiseks võimalik kasutada soovitusi raamatust ITK, ptk. 5, 10, 12.

Energia tootmise raskused organismis

  • Hapniku küllusel toodab organism energiat aeroobse glükolüüsi Organismis olev glükoos reageerib hapnikuga, eraldub vesi, süsihapegaas ja adenosiintrifosfaat molekulid (ATP). Ühest glükoosi molekulist sünteesitakse 36 ATP molekuli. ATP molekul sisaldab 7 kcal/mol enegiat, milline hüdrolüüsil vabaneb korraga või osaliselt ja mida kasutatakse näiteks sünteesiprotsessides, füsioloogilistes ja biokeemilistes protsessides). ATP on universaalne energia salvestaja ja energia kandja.
  • Hapniku puudusel toodetakse energiat anaeroobse glükolüüsi abil ehk käärimisel. Glükoosiga reageerimiseks hapniku asemel organism kasutab väävlit, nitraate, rauda. Eraldub samuti vesi, süsihapegaas, kuid ainult 2 ATP molekuli ja palju piimhapet. Hapniku puudusel toodab organism glükoosist 20 korda vähem energiat.
  • Tugeval füüsilisel koormusel, pideval lihaste pingutamisel ei jõua organism lihasrakkudesse piisavalt hapnikku transportida, energia tootmine hakkab toimuma anaeroobselt. Moodustub piimhape ja paari minuti pärast hakkab takistama glükolüüsi, lihastes hakkab tekkima valu. Pärast pingutamist piimhape viiakse lihasest välja (minutite või kümnete minutite jooksul olenevalt pingutuse astmest) ja valu kaob.
  • Hüpoksia seisundisse sattunud inimesel tekib kõva tung magusa järele, sest vajaliku energia saamiseks füsioloogiliste protsesside kulgemiseks on inimesele vaja kordades rohkem glükoosi võrreldes normaalse hapniku hulga puhul. Igal magusasõbral on hüpoksia ja temal võib areneda atsidoos – organismi sisekeskkonna happesuse tõus (vt raamat ITK, ptk. 12).
  • Hapnikupuudus rakkudes võib praktiliselt ollagi kõigi haiguste üheks peamiseks põhjuseks (võib arvata sh ka viirushaiguse COVID-19 puhul). Alati tuleb esmajärjekorras hoolitseda oma surfaktandi eest – süüa rohkem õigeid rasvu.

Kopsude tervendamine, talitluse normaliseerimine ja tugevdamine

  • Kopsude alveoolide kaitsekiht (surfaktant)
  • Bronhid harunevad bronhioolideks, millede lõpus on alveoolid. Alveoolid kujutavad endast väga väikesi (diameeter 200–300 mikrooni) hingamispõiekesi. Alveoolide sisemine pind on kaetud pindaktiivse ainega – surfaktandiga. Väliselt on alveool tihedalt ümbritsetud kapillaaride võrguga. Hapnik alveooli sissehingatud õhust kandub edasi arteriaalsesse kapillaari, venoossest kapillaarist süsihappegaas difundeerub alveooli ja hingatakse kopsust välja. Kopsudes on kokku 600–700 miljonit alveoole, õhu sissehingamisel nende kogu sisemine pind on ligikaudu 120 m2, väljahingamisel 40 m2.
  • Surfaktant koosneb ligikaudu 90% rasvast ja 10% erilistest valkudest. Kopsudes on surfaktanti kokku 30–40 g. Surfaktant lahustab hästi õhust hapnikku , kuni sajakordselt kiirendades hapniku ülekannet alveoolist kapillaaridesse. See annab alveooli koele elastsust ja õhulisust, et alveooli seinad hingamisel laieneksid kergemini ja ei kleepuks kokku. Hävitab alveoolidesse tunginud bakterid (võib-olla ka viirused). Takistab väikeste võõrkehade ja mikroobide (võimalik sh ka viiruste) tungimist verre läbi alveoolide seina.
  • Alveotsüüdid sünteesivad surfaktanti alveoolis pidevalt mõne minuti jooksul verega juurde toodud rasvhapetest ja aminohapetest. Seedetrakti sattuv rasv lahustatakse ensüümi lipaasi poolt rasvhapeteks. Oma suuremõõdulisuse tõttu saavad nad läbi soolestiku seina imenduda ainult lümfi kapillaaridesse. Sealt 4–12 tunni jooksul transporditakse lümfiga väikse vereringe veeni rangluu piirkonnas. Sealt koos venoosse verega satub rasvhape alveooli. Osa rasva hulgast kulub pidevalt surfaktandi sünteesiks, ülejäänu viib veri organismi pidi laiali rakkude, sh neuronite membraanide loomiseks ja parandamiseks, soojuse tekitamiseks, hormoonide sünteesiks. Kui inimene ei tarbi üldse rasvu või peab väherasvast dieeti, siis tekib kehas surfaktandi defitsiit, hapniku puudus, kopsude sisse pääsevad bakterid ja viirused, areneb kopsupõletik, kroonilised haigused. Halva surfaktandi või tema vähesuse puhul tekib hapniku defitsiit, alveoolidest satub hapniku kapillaaridesse kordades vähem.
  • Surfaktant alveoolis pidevalt hääbub järgmistel põhjustel
    - Kulub ära hingamise käigus.
    – Alveoolidesse hingamise ajal satuvad tolm, toksilised orgaanilised ained (näiteks suitsetamise puhul) ja need ei saa sealt iseseisvalt välja tulla – seal pole lima, puhastavat ripsepiteeli.
    - Põletikud. Alveooli sisse eriti aldilt tungivad bakterid ja viirused – seal ei ole üldse immuunsüsteemi elemente või ei saa need seal ruumipuuduse tõttu kedagi rünnata. Viirused ja bakterid tekitavad alveoolis põletiku, viimane lõpuks ei saa enam sünteesida surfaktanti.
    - Nii öelda söövad ära alveoolidesse sattuvad mikroorganismid.
    – Kiiresti hävitavad alveoolis surfaktanti mõrkja maiguga rasv või õli.
    - Suitsetamine ja liigse alkoholi tarbimine (alkoholi aurud vedeldavad surfaktanti ja pesevad selle alveoolist välja).
    - Akrüülvärvid, atsetoon, majapidamis- ja puhastuskeemia, autode heitgaasid.
    - Vananemise käigus võivad kaduda/hääbuda 10 – 30% alveoole.
  • Alveoole on võimalik puhastada järgmiselt. Hästi puhastab haloteraapia. Soolakambris olles hingatakse sisse halogeneraatori poolt ülimalt peeneks jahvatatud söögisoola pilved. Sool satub alveooli, tõmbab enda juurde bronhioolidest vedelat vereplasmat, see reageerib surfaktandi kihiga, tekkiv vaht väljub bronhiooli, viies mustuse ja viirused kaasa, inimene köhib selle välja. Soolakambreid on sanatooriumites, tervisekeskustes. Puhastamiseks on vaja umbes kümme 40 minutilist protseduuri. Haloteraapiat kasutavad pidevalt kopsude puhastamiseks pärast tööd söekaevurid.
  • Inimesel võib olla kuni 70% töökõlbmatuid, sageli kokku vajunud alveoole nendesse sattunud mustuse, surfaktandi vähenemise, tekkinud põletiku tõttu (rohkem suitsetajatel, vanuritel). Paigal olles rahulikul hingamisel (töötab ainult 10% alveoole) pole võimalik hinnata palju on töökarras alveoole. Kui pärast igasugust tegutsemist tekib kiiresti hingeldamine, siis on neid vähe.
  • Surfaktandi ja membraanide õigeks sünteesiks sobivad järgmised
    - Sulatatud searasv, selitatud või, palju rasva sisaldavad juustud, naturaalse muna kollane, kalamari, kalaõli. Need rasvad on küllastunud, stabiilsed, väga vähe oksüdeeruvad. Tööstuslikult valmistatud taimsed rasvad ei sobi, neis on alati transrasvad. Taimsed rasvad on väga reaktogeensed, võivad ühendada enda külge hapnikku ja oksüdeeruvad, sellega rikkudes surfaktandi ja alveooli membraanide õiget ja stabiilset talitlemist.
    - Eelkõige piimatooted, munad, kalad, tatar – nendes on kõik vajalikud 20 aminohapet. Asendamatute aminohapete defitsiidi puhul kehas kopeeritakse vigaseid DNA molekule, sünteesitakse vigaseid atüüpilisi ühendeid, sh surfaktanti ja epigeneetilisi märke, mis aktiveerivad viirusevastaseid programme käivitavaid geene. Ei saa sünteesida vajalikke immunoglobuliine  antikehasid organismi sattunud antigeenide – viiruste või bakterite vastu.
    - Sagedamini tarvitada/valmistada toite tatrast, need sisaldavad, nagu ka piimatooted, häid transportvalke albumiine. Ilma albumiinideta midagi organismis ei toimu. Albumiinid transpordivad kõike: ravimeid, rasvhappeid, vitamiine, mikroelemente jne, moodustades nendega komplekse. Albumiini defitsiidi puhul ei toimi ravimine, pole kasu toidulisanditest, immuunsüsteemil tekivad raskused kiirelt avastada kehasse sattunud võõrkehad, tekib autoimmuunsete haiguste arenemise oht. Meditsiinis igasuguste haiguste ja tervisehäirete puhul kastutakse universaalset ravimetoodikat  verre tilgutatakse albumiini lahust. Juba sellest piisab, et kaoksid paistetused, väheneks ärritatus, vererõhk jne.
    - Surfaktandi tähtsust toonitavad faktid.
  • Õige vanasti anti väikestele lastele luti asemel imeda pekitükki. Kopsuhaigetele anti rasvaseid toite, sooja piima sulavõiga, puljongeid.
  • Kaugsõidu autojuhtidel on alati kaasas lihavõileivad, kotletid, majonees, seljanka jne, et kiiremini taastada heitgaasidega teedel sõitmisel surfaktandi hulk ja hapniku tase organismis.
  • Kui raseduse ajal naine järgib rasvavaba dieeti, eriti viimasel raseduse kuul ei ole menüüs rasva, siis lapse kopsudes surfaktanti ei teki. Pärast sündi, et kiiresti laps hingama panna, arst tilgutab tema kopsudesse loomse päritoluga surfaktanti, raputab hingama, siis annab emapiima või rasvadega küllastatud toidusegu.

Hingamise korrastamine (vt raamat ITK ptk 5)

  • 95% inimestest ei oska õigesti hingata. Hingamine ei ole ventileerimisprotsess, värske õhu sissetoomine ja kasutatud õhu väljaviimine, vaid eelkõige hapniku omastamise ning hapniku ja süsihappegaasi sisalduse normaliseerimine veres. Praegusel ajal on meie organismi rakud pidevalt hapnikupuuduses tingituna kopsude tervislikust seisundist, surfaktandi kvaliteedist ja hulgast, sissehingatava õhu saastumise astmest, hingamisprotsessi vigadest ning vähesest füüsilisest aktiivsusest tekkinud hingamislihaste atrofeerumisest.
    Testid hingamise puudulikkuse avastamiseks.
  • Väljahingamise aeg on võrdne sissehingamise ajaga või sellest lühem.
  • Istuda toolile, lõdvestuda, hingata normaalselt välja, sulgeda suu, pigistada sõrmedega nina kinni, käivitada stopper ja stopper peatada niipea, kui tekib õhupuuduse tunne ja kui aega on kulunud vähem kui 40–60 sekundit.
  • Hingata sügavalt sisse ja aeglaselt välja. Häiretunnuseks on see, kui seda ei õnnestu teha kauem kui 35 sekundi jooksul (mehed) ja 25 sekundi jooksul (naised).
  • Süüdake küünal ja proovige leek ära puhuda. Ohumärgiks on, kui küünal õnnestub kustutada vähem kui 50 cm kauguselt. Kui seda ei õnnestu teha 1 m kauguselt, siis ei ole hingamisega kõik korras. Selline tulemus võib anda kinnitust selle kohta, et hingamiselundid ei ole piisavalt arenenud (väike kopsumaht, nõrk diafragma ja nõrgad hingamislihased), suitsetatakse, esineb mingi haigus, inimene on eakas (üle 60 aasta vanune).
  • Kui inimene muutub äkki jutukaks, hakkab ilma põhjuseta naerma, suure häälega nutma, pomisema, pikalt laulma jms. Sellist tegevust käivitab alateadvus, et suurendada hapniku hulga omastamist – naer, nutt jne pikendavad märgatavalt väljahingamise kestvust, süsihappegaas sellel ajal laiendab veresooni ja hemoglobiin omastab rohkem hapnikku.

Hingamisharjutused

Harjutused kõrvaldavad kopsudes tekkinud liikumatud-seisvad tsoonid, masseerivad alveoole ja koos sellega aitavad kopse puhastada peenest tolmust, limast ja tubakatõrvast. Suurendavad bronhide läbilaskvust, normaliseerivad süsihappegaasi sisaldust veres, hoiavad ära hingeldamise ja spasmid arterites ja kapillaarides, suurendavad märgatavalt kapillaaride arvu tänu uuesti avanenud soontele. Tõuseb hapnikusisaldus veres, toimub hingamisteede, veresoonte ja kapillaaride seinte närvide treening, pidurdub vabade radikaalide teke ja nende toime. Kuidas hingamisprotsessi korrigeerida, reguleerida, normaliseerida ja harjutusi sooritada vt raamatust ITK peatükke 5, 12, 15. Hingamisharjutuste sooritamise ajal tuleb jälgida, et organismis ei tekiks ainete defitsiiti (vt ptk 2 ja 3), toitumisel hoiduda vigadest (vt ptk 10). Lihaste, kopsude ja surfaktandi taastumiseks süüa rohkem päeva jooksul merekala, munakollast, maksa, päevalilleseemneid, tatra- ja kaeraputru, idandatud seemneid, pähkleid, värskeid aed- ja puuvilju, tomatipastat.

  • Hoolitsemine sissehingatava õhu eest (vt raamat ITK, ptk 5.6). Juba 20. sajandi keskpaiku pandi tähele, et nimelt halva õhupuhtuse tõttu on linnaelanike eluiga lühem kui maapiirkondades elavatel inimestel. Ökoloogide hinnangul on 30% hoonete siseõhk 4–6 korda saastatum ja 8–10 korda toksilisem kui välisõhk ja selles ei ole piisavalt hapnikku ja aeroioone. Organism tekitab linnaelanikus soovi igal võimalusel minna loodusesse, metsa, mägedesse, mere, jõe või järve äärde.
  • Viibida päeva jooksul vähemalt kaks tundi värskes õhus, parem hommikuti, kui õhk on puhtam. Liikuda metsade (eriti okaspuumetsade) läheduses, käia veekogude, eriti mere ääres. Kiire kõndimine ja sörkjooks värskes õhus on palsam kopsudele. Paraneb kopsude ventileerimine, toimub nende puhastumine ja normaliseerub hingamisprotsess.
  • Siseruume tihti tuulutada – linnas 2–4 korda päevas 30 minutit korraga.
  • Magada alati (aastaringselt) värske õhu juurdepääsuga osaliselt avatud (pilukil) aknaga. Hoolitseda selle eest, et magamaminekul oleks toatemperatuur 16–18 ja hommikul 11–14 kraadi.
  1. Toitumine
  • Organiseerida sobiv tervendav toitumine.
    – Soovitav pidada kinni palju rasva, valgu normaalset hulka ja vähe süsivesikuid sisaldavast dieedist. Uued teaduslikud uurimused tõestavad, et selline dieet on organismile vähem ohtlik ja hästi sobiv evolutsiooni käigus väljakujunenud epigeneetiliste ja geneetiliste protsesside toimimiseks, eelkõige kehas toimuvate füsioloogiliste protsesside ja ajutegevuse kulgemiseks ning kaitsesüsteemide loomiseks patogeensete bakterite, viiruste, parasiitide, tekkivate vähirakkude jne vastu.
    – Enne kooli või kinno minemist süüa alati madala glükeemilise indeksiga toite (aeglased süsivesikuid), näiteks tatratoidud ja pudrud mitte kartulid, vorstid, sardellid, viinamarjad, kondiitritooted. Toitudele kindlasti lisada küllastunud rasvu, siis terve päeva jooksul on kopsudes piisavalt surfaktanti ja kehas hapnikku. Saab rahulikult vaadata filmi, istuda loovalt kolmes tugitoolis – tööl, autos ja kodus. Krooniliste infektsioonhaiguste puhul tarbitakse alati palju glükoosi. Glükoosi armastavad kõik patogeensed mikroorganismid. Tekivad mädanikud, villid, angiin, kandiidid, keha tuimumine, tundlikkuse kadumine, naha sügelemine, veresoonte probleemid, käitumise impulsiivsus jne.
    – Vähem tarvitada ohtlikke (eelkõige organismis põletikke tekitavaid) produkte, suhkrut sisaldavaid produkte ja jooke, tööstuslikult toodetud rasvu). Rohkem tarvitada produkte, mida on vaja immuunsuse viirusevastase alasüsteemi elementide sünteesiks, kopsutegevuse tagamiseks, soolestiku mikroobide toiduks, vajaliku ajutegevuse tagamiseks, vt raamat ITK, ptk 9,19, 20.
  • Kindlasti tarvitada järgmisi toite.
    - Eriti rohkelt toortatart – võimaldab peaaegu päriselt loobuda geneetiliselt modifitseeritud teraviljatoodete kasutamisest (organism neid ei kasuta enda taastamiseks, eriti oma membraanide taastamiseks ja tervendamiseks), vähem satub organismi herbitsiide. Kaob liigse rasvumise kartus isolatsioonis olemisel või koroonaviiruse vastaste ravimite müüki tulemist oodates.
    - Rohkem puuvilju, juurvilju, loomseid rasvu (searasv, ghee ehk selitatud või).
    – Erineval viisil rohkem immuunsust tugevdava, viiruse- ja põletikuvastase toimega taimi ja mesindussaadusi (vt raamat ITK, tabelid 20, 21, 22).
    – Toiduvalmistamisel kasutada alati ka epigeneetiliselt mõjuvaid (vt raamat ITK, ptk. 11.5.) toitaineid. Näiteks haiguste tekkimist takistavate geenide aktiveerimiseks: brokoli, hapendatud kurgid, India pähkel, kaneel, kurkum, küüslauk, lillkapsas, mesi, punane peet, roheline tee, spinat, spargel, viinamari, tatar, tomat, õun.
  • Järgnevaid toidulisandeid.
    - Suure Omega-3 rasvhape DHA sisaldusega (300mg) kapslid Vitamar, 1000 mg, Omega-3. 2-3 kapslit päevas iga söögi ajal. Sellises päevases doosis DHA rasvhape kiirendab organismi tervendamist; neuronite regenereerimist; parandab meeleolu; vähendab depressiooni; madaldab vererõhku; aitab kõhnuda ja pikendada elu; aktiveerib epigeneetiliselt keha rasvarakkudes geene, mis takistavad põletikke esilekutsuvate mediaatorite sünteesi ja sellega ägedate põletikuliste protsesside tekkimise võimalust, sh kopsus, ajus.
    - Vitamiin E – Eesti apteekrite retsept, kapslid 168 mg, 1 kapsel päevas igal söögikorral. Vitamiin aitab hästi kõrvaldada kõlbmatuid rakke ja regenereerida uusi, vähendada valu, viib välja rakkudest toksilisi aineid (võimalik, et ka alveoolidest), vt edasi raamatust ITK tabelit 3.
    - Vitamiin C. Tervise püramiid 1000 mg, 1 tablett iga söögikorra ajal. Vajalik surfaktandi, viirusevastase kaitsesüsteemi elementide sünteesimiseks, blokeerib verre sattunud toksiliste ainete tegevuse, takistab viiruste (võimalik, et ka koroonaviiruse) levikut organismis, infektsioonhaiguste arengut, alandab vererõhku vt edasi raamatust ITK  tabelit 3.
    – RemedyWay viirusevastaselt toimivad meesegud Kiirabi ja ApiApteek. Mõlemat 1 tl enne igat sööki.
  • Taotleda riigipoolset rahalist abitoetust (seda annavad juba mitmed riigid), et nakatumise ennetamisel ja võimalikul haigestumisel saaks tarvitada vajalikus koguses tervislikke toitaineid ja toidulisandeid.

 C. KOKKUVÕTE

  1. Koroonaviirus erineb tunduvalt teistest senini tuntud viirustest kiire nakatamise ja haigestumisega ägedasse kahepoolsesse kopsupõletikku. See areneb väga kiiresti (päevadega) ja lõpus tekib vajadus kunsthingamisaparaati kasutada. Kunsthingamise ajal tilgutakse verre pidevalt ravimeid, söögitorust läbi nina saabuvad pidevalt makku toiduained, reguleeritakse hingatava õhu koosseisu, mitu korda päevas võetakse mitmeid analüüse. Haiget jälgivad pidevalt õed ja arstid, erialaarstid jälgivad olemasolevate krooniliste haiguste kulgu. Tervekssaamine peab toimuma mitte nädalate vaid päevade jooksul, sest muidu hingamislihased atrofeeruvad. Tervekssaamise võimalus väheneb tunduvalt kui epideemia ajal ei jätku haiglas vajaliku kvalifikatsiooniga õdesid, arste, hingamisaparaate, ravimeid, toidulisandeid; haige immuunsus on madalseisus; kopsud pole terved ja organismis on krooniline hapniku puudus. Arusaadav, et sellisesse olukorda ei taha sattuda ükski inimene, arusaadavalt tekib paanika.
  1. Koroonaviirus tekitab haiguse nii laste, noorte, täiskasvanute kui ka vanurite sees, arvatavasti nendes, kelledel on eriti nõrk immuunsus, kehvad kopsud, hüpoksia ehk pidev hapniku puudus organismis; on mitmed omaette jäetud (ainult sümptomaatiliselt ravitavad, mahasurutud) kroonilised haigused. Inimesed on oma elus unustanud hoolitseda organismi eest, on tervise probleemid lükanud riigi ja arstide õlgadele. Tekkinud olukorda võib tõlgendada kui saatuse või Jumala juhtimist, et inimesed saaksid rutemini aru – ilma oma tervise eest hoolitsemata ei saa enam edasi elada paanikata, õnnelikult, tuleb sellisele eluviisile lõpp teha.
  1. Väga ühekülgne on soovitus epideemia ajal istuda kodus isolatsioonis senini, kuni organism saab ise võimaliku nakkusega hakkama, „kuskilt“ tekib vajalik immuunsus jne. Organismi tuleb kindlasti ka ise abistada, sest selles on alati mitmed talitlemistakistused. Kodus olemisel on tõenäoliselt ainuke õige tegutsemisviis järgmine.
  • Õppida ise õigesti valmistama toite maksimaalselt rohkem looduslikest produktidest.
  • Loobuda ohtlikest tööstuslikult valmistatud toiduainetest, taimsetest rasvadest, madala rasvasisaldusega toitudest.
  • Hakata tarvitama õigeid rasvu, valku, selliseid süsivesikuid (aeglased või kiired), mida organism vajab eelseisvaks tegutsemiseks (õppimine, füüsiline töö, jalutuskäik jne).
  • Planeerida selline dieet, mis arvestab organismi tervislikku seisundit, haiguste ilmnemisel toetamise vajadust ja tegutsemise iseärasusi (õppimine, puhkus, treening, perekonnas elamine jne).
  • Igasuguse haiguse, COVID-19 või algava kopsupõletiku tunnusmärkide avastamisel kohe võtta ühendust arstiga!
  1. Et mitte karta koroonaviirust, tuleb heal tasemel hoida immuunsust, kopse, õigesti hingata ja loobuda epideemia ajal kõikidest, isegi ainult vähesel määral ohtlikest tööstuslikult valmistatud produktidest.
  1. Paljudes riikides koroonaviiruse haiged jäetakse koju isetervenema, sealjuures ilma ülalnimetatud soovitusteta, mida inimene saaks ise kohe teostada.
    Teil on võib-olla teistes riikides sellises olukorras tuttavaid, sõpru, sugulasi. Neile võib saata abiks RemedyWay kirjastatud raamatuid tervenemise võimaluste suurendamise, haigushoo ja paanika vähendamise eesmärkidel kuni vajalike ravimite turule ilmumiseni. Nõuanded ja praktilised soovitused sobivad hästi kohe kasutamiseks.
  • Eesti keeles: „Isetervendaja käsiraamat“,
  • Vene keeles: „Верни свое здоровье сам», 2013.
  • Inglise keeles: „Step-BY-Step Self-Healing Guide. A Homesteader`s Guide for Maintaining and Restoring Your Health with the Help of Own Actions and Natural Remedies“,

Nimetatud raamatud on müügil raamatukauplustes ja RemedyWay e-poes.

Lisainfo 08.04.2020

Heaperemehelik hoolitsemine oma surfaktandi eest on eluliselt tähtis!

  • Koroonaviiruse epideemia ajal on vajalik kõrvaldada hapnikupuudus kehas, hästi hoolitseda oma kopsude eest, et ennetada haigestumist ägedasse kopsupõletikku. V. Mihkelsoo artiklis on üksikasjaliselt esile toodud, kui tähtis on sealjuures heaperemehelikult suhtuda kopsude alveoolide kaitsekihti  ehk surfaktanti.
  • Sellist hoolitsust surfaktandi eest tuleb jätkata ka siis, kui tekib haigestumine, nagu hiljuti, 30. märtsil 2020, teatasid Peterburi teadlased (https://life.ru/p/1315876). Koroonaviirusliku infektsiooni puhul inimesed ei sure otseselt mitte viiruse vaid kopsude kudede hävimise tõttu. Meditsiinidoktor, professor O. Rosenberg teatas: „Kui ägeda kopsupõletikuga patsientidele manustatakse veiste kopsudest valmistatud preparaati „Surfaktant-BL“, siis patsientide suremus väheneb 80%-lt kuni 15,4%-ni“. Selline preparaat vähendas edukalt patsientide suremust sigade viirusliku gripiepideemia ajal 2009-2010 aastatel, aitab ellu jääda ka vastsündinutel. Preparaat „Surfaktant-BL“ kuulub eluliselt tähtsate medikamentide nimekirja.

 

Isetervendaja käsiraamat

Koostanud: Virgo Mihkelsoo

 Toimetajad: Mylene Mihkelsoo ja Nelly Vahtramaa

Virgo Mihkelsoo

Vasta

Your email address will not be published. Required fields are marked *

You may use these HTML tags and attributes: <a href="" title=""> <abbr title=""> <acronym title=""> <b> <blockquote cite=""> <cite> <code> <del datetime=""> <em> <i> <q cite=""> <strike> <strong>