Kuidas meid aitab mikrobioom

Väljavõte uuest (ilmus  mais 2016) RemedyWay ISEtervendamisseminaride materjalide/artiklite kogumikust “Isetervendamine: kunst ja praktika” (koostajad V. Mihkelsoo ja N. Vahtramaa)  Sille Poola artiklist “Kuidas meid aitab mikrobioom”.

Colorado Ülikooli Inimese mikrobioomi kursus haaras mind üleni endasse ja peale mahuka loengumaterjali on nüüd minu raamaturiiulil kursuse juhendaja prof. Rob Knighti, MD Martin Blaseri jt entusiastidest mikroobiteadlaste raamatud. Teema on lai. Pakuksin sissejuhatuseks kokkuvõtte Michael Pollani, California Ülikooli tunnustatud ajakirjandusprofessoritoitumisega seotud raamatutest ja artiklitest: A Food Rules: Eaters Manual (eesti k. Toidureeglid 2011), Omnivores Dilemma, In Defence of Food, Cooked: a Natural History of Transformation. M. Pollan kirjutab:

„Ma võin teile öelda täpse kuupäeva, mil ma hakkasin iseendast mõtlema mitmuses – kui  superorganismist, mitte enam lihtsalt üksikindiviidist. See juhtus 07. märtsil.   Just sel päeval ma avasin oma e-kirjade postkasti ja leidsin sealt tohutu, arvutit undama paneva mahuga andmestiku, mis tuli Colorado Ülikooli (Boulderis) juures asuvast BioFrontiers Institute  laborist.  Labor oli analüüsinud minu mikrobioomi – täpsemalt siis geene, mis ei ole „minu“ geenid, vaid kuulusid mitmele sajale mikroobiliigile, kellega ma oma keha jagasin.  Need bakterid, mida on

 Meie kehas  on ligikaudu 50 triljonit keharakke ja ligikaudu 100 triljonit baktereid, millised  samuti peavad meie  keha oma koduks

siis umbes 100 triljonit (triljon – 1012), elavad (ja surevad) just praegu minu naha pinnal, minu keelel ja sügaval minu soolestiku soppides. Just viimases kohas on neid kõige enam ja kaaludes ligikaudu kilogrammi, moodustavad nad meeletu kogukonna seni kaardistamata  alal. See on nagu läbiuurimata kõrb, mida teadlased alles püüavad hakata tundma õppima. Minu mikrobioomi kaardil olid nimetatud sajad bakteriliigid, mis nimetavad minu keha oma koduks.  Numbrid, mida esindasid mikroobide geenid, muudavad meid lihtsalt vaid kääbusteks. Tuleb välja, et me oleme vaid 10% inimesed: iga meie keha moodustava inimraku kohta tuleb ca 10

Me oleme geneetilise materjali kandjad ja  sellest 99% on mikroobide oma

püsivat mikroobi – (sealhulgas kommensaalid -peamiselt kahjutud priileivasööjad) ja mutualistid (kellega meil on vastastikused kasulikud sidemed https://et.wikipedia.org/wki/Mutualism) ja väga väike hulk patogeene. Me oleme geneetilise materjali kandjad ja sellest 99% on mikroobide oma. Ja välja tuleb midagi sellist, et see „teine genoom“ nagu seda sageli nimetatakse, mõjutab meie tervist sama palju ja arvatavalt isegi rohkem, kui need geenid, mida me pärime oma vanematelt.  Kuna meie päritud geenid on vähem-rohkem kindlalt paigas, siis oma teist genoomi saame me vormida ja isegi ümber kujundada“.

Justin Sonnenburg, Stanfordi mikrobioloog, märgib, et me peaksime inimkeha vaatlema kui „keerukat süsteemi, mis on optimeeritud mikroobidest elanike kasvule ja levikule.“ Korratused meie sisemises ökosüsteemis – mitmekesisuse hävinemine, või siis „valede“ mikroobide levimine ja kasv – võib viia meid ülekaaluni ja väga paljude krooniliste haigusteni ning samuti ka infektsioonideni. Teadlased kasutavad sõna „mikrobioota“ (varem kasutati selle sõna asemel rohkem „mikrofloora“, mis aga enam ei ole täpne), mis hõlmab endas kõiki kogukonnas olevaid mikroobe ja „mikrobioomi“, milleks on siis mikroobide kollektiivi geenid.

 „Mikrobioota“,  varem nimetatud „mikroflooraks“, hõlmab  organismi kõiki  mikroobe,  „mikrobioom on mikroobide kollektiivi geenid

Meie organismi püsimikroobid mängivad olulist rolli ja on kriitilise tähtsusega meie immuunsüsteemi ülesehitamisel, aidates sel täpselt vahet teha, kes on vaenlane ja kes sõber ning ei lase süsteemil hulluks minna. Mõned teadlased usuvad, et Lääne ühiskonna häirivalt suur hulk autoimmuunseid haigusi on tekkinud meie kehade ja „vanade sõprade“ iidsete sidemete katkemisest. Me oleme lõhkunud oma kooselu mikroobidest sümbiontidega (Sümbioos (vanakreeka keelest σύν “koos” ja βίωσις “elamine”) on eri liikidesse kuuluvate organismide (sümbiontide) vaheline kooselu).

Lääne ühiskonna häirivalt suur hulk autoimmuunseid haigusi on tekkinud meie kehade ja „vanade sõprade“ iidsete sidemete katkemisest  

Mulle näib, et seal, kus me praegu oleme, on meil küllaldaselt, kui me omame respekti meie mikrobioomi – elust kihava kogukonna ees. Me ei tea veel paljut, kuid siiski piisavalt, et hakata nende eest paremini hoolitsema. Meil on päris hea ettekujutus sellest, mis neile meeldib ja sellest, mida teevad tugevad kemikaalid. Ehk me teame kõike, mida on vaja teada ehk teiste sõnadega – alustame vaikselt ja tegutseme!

Sille Poola foto

… artikkel jätkub.

Loe edasi artiklite kogumikust V. Mihkelsoo, N. Vahtramaa “Isetervendamine: kunst ja praktika”, 2016.

Artiklid (75 tk)  ja konspektid peetud loengutest lektoritelt  Helle Kahro, Virgo Mihkelsoo,  Tiina Naarits-Linn, Liis Orav, Sille Poola, Riina Raudsik, Els Ulman-Kuuskman, Nelly Vahtramaa.

Raamat on müügil:

meie e-poes
kõigis Apollo ja Rahva Raamatu kauplustes
loodustoodete kauplustes üle Eesti

Raamatu esikaan. Isetervendamine kunst ja praktika_291x457

Vasta

Your email address will not be published. Required fields are marked *