Miks ja kui palju on vaja tarvitada oomega-3-rasvhappeid (eriti DHAd)?

Teadlaste uuringute ja arstide praktika ülevaatlik analüüs vastuseks RemedyWay klientide pärimustele seisuga 30.04.2020

(Allpool on vastused nendele küsimustele samm-sammult lahti seletatud)

                                       Tekstis  kasutatud lühendid: ITK – raamat „Isetervendaja käsiraamat“                                                                                                                                                                                                                  ITKP – raamat „Isetervendamine: kunst ja praktika“

 Miks on praegu vaja sellega tegelda?

Koroonaviirus demonstreeris, et osa inimesi üldse ei nakatu ning osa saavad viirusliku infektsiooniga ilma suurte probleemideta hakkama, haigus kulgeb kergelt. Nende organismil on hea isetervenemise jõudude tase. Viiruslik haigus COVID-19 tekkis ja arenes neil, kellel on/oli:

  1. kahjulik eluviis (suitsetamine, liigse alkoholi tarvitamine, liikuvuse nappus, vähe hapniku ja vett organismis, toitainete defitsiit (vt edasi ITK ptk 2, tab 1);
  2. toitumise vead (liigne suhkur, palju kahjulikke ja vähe kasulikke rasvu, valed joogid, ainult tööstuslikult toodetud toidud (vt edasi ITK ptk 10), eriliste dieetidega pidevalt piinatud organism;
  3. kogunenud mitmeid kroonilisi haigusi. Ravimine oli ainult meditsiiniline, st põhiliselt sümptomaatiline, haiguse vaos hoidmine. Inimesepoolne organismi toetamine puudus. Organism oli pidevalt ülekoormatud, infektsioonivastased kaitsejõud vähenenud (vt ITK ptk 19), iseravimisejõud vähenenud (vt ITKP ptk 7 müüt 2). Organism ei saanud hakkama uue viirusliku infektsiooniga;
  4. organism on vananenud ja ei ole sellele oma tegevusega vastu seisnud (vt ITKP ptk 8.15);
  5. haige tegutsemise, organismi toetamise ja haiguste ennetamise oskuste puudumine (sellest tekkinud ka stress ja paanika).

 Asendamatute oomega-3-rasvhapete defitsiit on üks tõsisem tervist kahjustav faktor

  1. Evolutsiooni käigus arenes inimene põhiliselt oma aju, täpsemalt selle neuronite hulga suurenemise teel, kui tema toidus oli küllaldaselt oomega-3-rasvhappeid. Tänapäeva inimese ajus on ligikaudu 11% vähem neurone võrreldes meie esivanematega, kes hakkasid põlde harima. Mitmed teadlased arvavad, et see juhtus nimelt EPA ja DHA vähesuse tõttu toidus.
  2. Tänapäeva inimese toiduratsioonis moodustavad oomega-3-rasvhapped vaid 50% nõutavast kogusest. See võib olla ka üks peamisi põhjusi, miks üha enam inimesi haigestub hoolimata meditsiinilistest pingutustest. Plahvatuslikult on suurenenud selliste haiguse hulk nagu dementsus, depressioon, diabeet, rasvumine, kõrgvererõhktõbi viiruslikud nakkushaigused.
  3. Inimese geneetika ei ole isegi 100 aasta ulatuses jõudnud kohaneda tänapäeva peamiselt tööstuslikult valmistatud toiduga. Tänapäevase toidu koostisosad ei ole võimelised epigeneetiliselt aktiveerima tervise säilitamiseks või raviks vajalikke geene (vt ITKP ptk 7 müüt 1 ja C.Shanahan, L.Shanahan.“DEEP NUTRITION“ (2016)). Kui see olekski võimalik, siis inimese genoomis pole veel olemas programme, kuidas toimida ja mida selle nii-öelda prahttoiduga teha.
  4. Oomega-3-rasvhapete defitsiit. Nüüdisaja inimese toiduratsioonis moodustab oomega-3-rasvhapete osa vaid ligikaudu 50% igapäevase füsioloogiliste, rääkimata taastumise ja tervenemise protsesside kulgemise vajadustest. See on üks peamisi põhjuseid, miks üha enam inimesi haigestub või halvasti terveneb hoolimata meditsiinilistest pingutustest. Väga paljude enesetunde halvenemise, tervisehäirete, konkreetsete haiguste tekkimise ja haiguste arengu põhjuste hulgas tihti on oomega-3-rasvhapete defitsiit. Näiteks: Alzheimeri tõbi, artroos, arütmia, ateroskleroos, autoimmuunsed haigused, depressioon, ekseem, epilepsia, psoriaas, hüpertoonia, immuunpuudulikus, kopsupõletik, kõhukinnisus, lihasnõrkus, osteoporoos, rasvumine, suhkurtõbi, tromboflebiit, halb tuju, kergelt solvumine, hüperaktiivsus, raskused keskendumisel ja asjade meelde jätmisel jne (vt edasi ITK tab 1).

Oomega-3-rasvhapetega tutvumine

  1. Oomega-3-rasvhapped on polüküllastamata rasvhapped, mis koosnevad vesinikega seotud süsinikaatomi üksik- (C-C) või kaksik-(C=C) sidemega süsinikahelast, mille ühes otsas on karboksüül- ja teises metüülrühm. Kaksik- ehk küllastumata sidemete hulk ahelas määrab ära rasvhappe tüübi. Oomega-3-rasvhapetel esimene kaksikside asub alati süsinikahela lõpust lugedes kolmandal kohal.

Eriti tähtsate oomega-3-rasvhapete skeemid ja mudelid

  • Kaksiksidemekoha mõlemad vesiniku aatomid asuvad ühelpool ja selletõttu ahel ei saa olla enam sirge (nagu küllastunud rasvadel – need saavad selle tõttu olla tahked), vaid murdub 120-kraadise nurga all. Mida rohkem on ahelas kaksiksidemeid, seda rohkem on murdumisi, ahel kõverdub. Rasvhape muutub ruumiliseks, väikese silmuse kujuliseks. Sellepärast oomega-3-rasvhapped muudavad rakkude (sh neuronite) membraanid ja koed kohevamaks, elastsemaks ning rohkem liikuvamaks. Näiteks kui inimesel on oomega-3-rasvhapete defitsiit ja ta tarvitab rohkelt küllastunud rasvu, siis neuronite membraanid muutuvad jäigaks ja juba see võib olla pea tööle panemise ja mõtlemise raskuste ilmnemise põhjuseks.
  • Oomega-3-rasvhappeid ei ole võimalik nende kõveruse tõttu mahutada kompaktselt ja nad on alati vedelas olekus, sh madalatel ja isegi kergetel miinustemperatuuridel. Lõhe külmvetes ja eskimod oma igludes talvel ei külmeta. Inimene külmetab kui tema kehas on vähe oomega-3-rasvhappeid.
  • Tänu kompaktsusele kasutab organism ka oomega-3-rasvhapete EPA ja DHA molekule (vt allpool) veres transportvalkude poolt ümbritsetuna erisignaalide edastamiseks rakkudele – immuunsüsteemi koostisosadele (näiteks labotsüüdidele), neuronitele ajus (eriti hüpotalamusele) jne. Paljud organismi rakud omavad oomega-3-rasvhapetele tundlikke retseptoreid. Rakkudes toimub vajalike geenide aktiveerimine või blokeerimine ja selle tulemusena need hakkavad tootma eriaineid, mediaatoreid ja tsütokiine, või katkestavad nende tootmise. Selle mehhanismi abil EPA ja DHA suurepäraselt ennetavad, vähendavad või üldse summutavad igasuguseid (infektsioonilisi, vanaduslikke, kroonilisi, ägedaid) põletikulisi protsesse organismis. Seepärast ongi oomega-3-rasvhapetel nii laialdased ja suurepärased tervendavad ning ravivad omadused (vt allpool).
  • Kaksiksideme süsinikuaatomid võivad liituda vesiniku või hapniku aatomitega. Reaktsiooni tulemusel kaksikside muutub ühekordseks ehk küllastunud sidemeks. Kui tööstuslikult läbiviidava keemilise protsessi ehk hüdrogeenimise tulemusel liitub vesiniku aatom, siis rasvhape muutub transrasvaks. Kui liitub hapniku aatom, siis rasvhape oksüdeerub. Hapniku juuresolekul küllastumata rasvhapped väga kiiresti auto-oksüdeeruvad. Koos oomega-3-rasvhapetega tuleb ilmtingimata tarvitada alati ka antioksüdantselt mõjuvat E- vitamiini või süüa rohkem seda vitamiini sisaldavaid toite (vt ITK tab 3). Vitamiin kaitseb rasvhapet üliaktiivsete oksüdeerijate eest ja takistab vabadel radikaalidel lõhkuda happe molekuli kaksiksidemeid ja selle kasulikke omadusi. Oomegarasvhapped on ülitundlikud valguse ja hapniku suhtes, mistõttu on need toidu säilivusaja pikendamiseks isegi eemaldatud peaaegu kõikidest töödeldud toiduainetest.
  1. Oomega-3-rasvhapete rühmas on 11 rasvhapet, nendest kõige tähtsamad on alfa-linoleenhape (ALA), eikosapentaeenhape (EPA) ja dokosaheksaeenhape (DHA). ALA molekulis on 18 süsinikaatomit ja kolm kaksiksüsinikahelat, EPA molekulis 20 süsinikaatomit ja 5 kaksiksidet, DHA molekulis 22 süsinikaatomit ja 6 kaksiksidet.
  1. Oomega-3-rasvhapete üldised tervist ja ravimist toetavad omadused
    1)
    Organism sünteesib oomega-3-rasvhapetest erakordselt aktiivseid ja tähtsaid bioregulaatoreid eikosanoide: prostaglandiine, leukotrieene, tromboksaane. Need reguleerivad rakkudevahelisi toimeid, mõjutavad ainevahetust ja elundite funktsioneerimist, kaitsevad põletike eest, reguleerivad trombi moodustumise protsesse, soodustavad veresoonte tugevdamist, normaliseerivad vererõhku, hoiavad bronhide ja veresoonte silelihasrakkude toonust. Ühtede või teiste asendamatute rasvhapete olemasolust toidus sõltub milliseid eikosanoide on võimalik sünteesida ja millised ülalmainitud omadused tulevad rohkem esile. Oomega-3-rasvhapped toimivad ka järgmiselt.
  • Ennetavad paljude terviseprobleemide teket, tõstavad igasuguse ravi efektiivsust ja isegi võivad toimida ravimina. Rasvhapped EPA ja DHA ennetavad infarkti ning arütmia teket ja arengut.
  • Toetavad aju tegevust, parendavad kognitiivset võimekust. Inimestel, kellel on veres palju oomega-3-rasvhappeid, on suurem aju ja parem mälu
  • Võimaldavad alveoolidel kopsudes sünteesida bakteri- ja viirusvastast elastset kaitsekihti – surfaktanti, mille tulemusena suureneb keha hapnikuvarustus ja väheneb kopsupõletiku oht.
  • Vedeldavad verd; suurendavad veresoonte, sh arterite elastsust; aktiveerivad veresoonte sisemist endoteeliumi, takistades sellega ateroskleroosi teket ja arengut ning vererõhu tõusu; tõhustavad südame jõudlust; parendavad pea ja lihaste verevarustust.
  • Tõhustavad sugurakkude aktiivsust ja rasestumist ning loote arengut, vähendavad enneaegse sünnituse riski, suurendavad rinnapiima eritust.
  • Aktiveerivad immuunsüsteemi, aitavad võidelda autoimmuunsete haigustega.
  • Takistavad põletikuliste krooniliste haiguste tekkimist, reumatoidartriiti, soolestiku põletike arengut.
  • Suurendavad sportlaste füüsiliste treeningute efektiivsust ja lihasmassi.
  • Kiirendavad seedetraktis toidumassi liikumist, vähendavad kõhukinnisuse tekkimise ohtu.
  • Aitavad taastada soolestiku seinu ja saada lahti lekkiva soolestiku sündroomist.
  • Rasvhapped EPA ja DHA aitavad väga efektiivselt võidelda eesnäärme-, rinna- ja kolorektaalvähiga.
  • Tõstavad rakkude insuliinitundlikkust, takistavad diabeedi arengut.
  • Aitavad säilitada normaalset silmanägemist, pikendada vanaduse lähenemise aega.2) Dokosaheksaeenhappe ehk DHA tervendav ja raviv toime
  • On oluline struktuuriühik aju-, silma- ja naharakkudes. On neuronite membraanide põhiline koostisosa. Aitab ajul paremini omastada glükoosi, parandab mälu, kiirendab mõtlemist, suurendab tähelepanu ja nägemise teravust. Aju koosneb 60% rasvast, sellest moodustab DHA 50%.
  • Efektiivselt takistab trombide teket veresoontes, arütmia tekkimist, takistab ateroskleroosi arengut, stabiliseerib vererõhku
  • Edukalt aitab dementsuse, Alzheimeri tõve ja depressiooni puhul. Alzheimeri haigetel on DHA sisaldus veres ja ajus alati väiksem kui tervetel inimestel.
  • Hästi pidurdab vähirakkude arengut ja kasvu.
  • Käivitab organismis liigse rasva põletamise.
  • Avaldab tugevat põletikuvastast toimet igasuguste põletike puhul. Surub kiiresti maha arenevad agressiivsed põletikulised protsessid, näiteks ägeda kopsupõletiku või koroonaviirusliku haiguse puhul.
  1. Oomega-3-rasvhapete allikad
  • On juba arusaadav, et ilma oomega-3-rasvahappeta ei saa õigesti talitleda ükski organism. Teadlaste uuringud ja arvestused näitavad, et meie esivanemad evolutsiooni arengu paleoliitikumi ajal tarvitasid ALA rasvhappeid 14 g, EPAd ja DHAd 2–4 g päevas. Tänapäeval saab inimene toidust rasvhapet ALA ligikaudu 1,4 g päevas, aga EPAd ja DHAd üldse piiskadena, kuni 10 korda vähem.
  • Alati eelistada rasvhappe ALA allikana rohelist aedvilja, lina-, kanepi-, tudra-, päevalille- ja seedermänni seemneid ja õlisid, pähkleid. Kõige rohkem rasvhapet ALA on linaseemnetes (1 sl sisaldab 2,4 g), Kreeka pähklites (1 sl purustatud pähkleid sisaldab 2,5 g). Rohkem tarvitada värskelt jahvatatud kvaliteetsete linaseemnete jahu. Soovitav päevane doos 2 supilusikatäit, terapeutiline doos 3-4 supilusikatäit (vähi korral kuni 80 g päevas). Linaseemne jahu võib töötlemata lisada putrudesse, salatitesse, kohupiimakreemi. Kreeka pähkli õlis sisaldub rekordiline kogus asendamatuid oomega-3- ja omega-6-rasvhappeid. Ainult selles õlis on oomega-3- ja oomega-6-rasvhapped inimesele soodsas vahekorras (1:4).
  • EPAd ja DHAd on vähesel määral rasvases kalas, kalamarjas, mereandides; väga vähe taimset toitu ja teri söövate mäletsejate (lehmad, kitsed, põdrad) ja lindude (kanad, haned) rasvas. Nende loomade organismid ise sünteesivad neid ALAst.
  • Inimene saab tervislike toitudega kergesti vajaliku koguse ALAd, kuid mitte EPAd ja DHAd. Evolutsiooni käigus organism on ise õppinud sünteesima EPAd ja DHAd ALA süsinikahela pikendamise teel. Selliste reaktsioonide kasutegur on väga madal, sõltub veel organismi tervislikust seisundist, vajalikke toitainete olemasolust, sünteesimist pidurdavate tööstuslikult valmistatud toidus sisalduvatest transrasvadest ja vanusest. Efektiivsus väheneb, kui organismis on palju oomega-6-rasvhappeid, diabeet jne. EPA sünteesimise efektiivsus on keskmiselt 5%, DHA aga ainult 0,5%. Seetõttu on loomse päritoluga EPAd ja DHAd organismis 10–20 korda vähem kui vajalik. Selle tõttu ei saa organismis toimuda väga paljud biokeemilised ja füsioloogilised protsessid – ALA ei ole lihtsalt võimeline täitma EPA ja DHA funktsioone, nende tervendavad ja ravivad toimed ei väljendu (vt ka raamat ITK ptk 3.4 ja tab 8). Enamik uuringuid näitavad, et taimetoitlaste ja veganite veres ja kudedes on EPA ja DHA sisaldus väike, kuid nad ei ole veel senini jõudnud arusaamale, kui halb see neile on.
  • Alati eelistada oomega-3-rasvhapete EPA ja DHA allikana kala, eriti selliseid väärtuslikke, nagu on vabalt elavad lõhe, skumbria, tursk, paltus, forell, sardiin, rääbis, kilu, heeringas; kalamarja ja teisi mereande. Järvedest ja jõgedest pärit kalad (koha, ahven) samuti sisaldavad oomega-3- rasvhappeid, kuid väga vähe. Soovitakse tarvitada nädalas (kalapäevad) vähemalt 3-4 korda kala summaarse kaaluga 500–750 g. Päevase normi oomega-3-rasvhapet saab 5–10 grammist konserveeritud tursamaksast või 70 grammist soolalõhest.
  • Paljudes tööstuslikult valmistatud toodetes rasvhapped on kas kahjustatud või üldse hävinenud kuumuse, valguse, õhus sisalduva hapniku ja/või kaasaegse töötlemise tulemusena. Kalakasvandustest pärit lõhes ja forellis ei ole oomega-3-rasvhappeid, kuna kalad saavad neid ainult meretaimedest.
  • Kalaõli sisaldab palju oomega-3-rasvhappeid, kuid apteekides müüdav vedel kalaõli pole õigesti kaitstud valguse ja soojuse kahjustuste eest, mingi osa kalaõlidest võib olla juba oksüdeerunud. Õli on võib-olla liigselt puhastatud tootmise käigus. Halvasti valmistatud ja säilitatud kalaõli võib olla isegi ohtlik.
  • Kapslites sisalduvas kalaõlis on palju kontsentreeritud oomega-3-rasvhappeid. Etüüleetri vormis kontsentreeritud oomega-3-rasvhappeid on kapslites alati rohkem, need on vähem vigastatud, väga hästi toimivad ja säilivad (neid ei ole vaja säilitada külmkapis). Oomega-3-kapslite ostmisel apteekidest tuleb üldjuhul alati valida neid, mis sisaldavad rohkelt DHAd. Kapsleid soovitatakse alati tarvitada koos rasva sisaldavate toitudega, näiteks kalaga, et suurendada oomega-3-rasvhapete omastamist ja kiirendada nende sattumist verest rakkudesse ja kudedesse.
  • Kala tarbimisel talumatuse või allergia tuvastamisel võib kasutada merevetikatest toodetud oomega-3 rasvhapete kapsleid. Kuid seda ainult väljapääsuna. Ühelt poolt vetikaid merest väljatõmbamise asemel sagedamini kasvatatakse basseinides, nagu Norras lõhe ei püüta merest, vaid sagedamini kasvatatakse fjordides asuvates basseinides. Vetikaõli ekstraheeritakse samal tööstuslikul viisil nagu biokütuse tootmisel. Vetikate kasvatamise, vetikaõli saamise, nendes sisalduva võõrainete ja saastatuse ohtlikkust ja rasvhapete väljavõtmise protsesse on uuritud vähe ja enamikul juhtudel on uuringud rahastatud huvitatud valdkondade poolt (vt näiteks Catalina Adarme-Vega et al. „Microalgal biofactories: a promising approach towards sustainable omega-3 fatty acid production“. Microbial Cell Factories11, Article 96(2012). 2. Hadley Turner. „Comparing Algae-Based DHA+EPA Supplements“. Todays Dietitian, 2020). Lisaks on vetikaõli uudne ja kindlasti võõras inimese organismile, võib tekitada tõkkeid rasvhapete kasutamisel, eriti sellise võimsa ja imelise evolutsiooni saavutuse nagu aju taastamisel ja regenereerimisel. Otse tarvitada kuivatatud merevetikate brikette pole ka mõistlik.  Euroopa inimese organism seedib neid halvasti, omab vähe/üldse mitte vajalikke ensüüme. Sama on ka merevetikate lehtede sisse mähitud suši seedimisega, nende seedimiseks vajalikud ensüümid on ainult jaapanlastel. Kalaõlis oomega-3 rasvhapped   kala on seedimise käigus omastanud ja kogunud, lisades neile ka rasvu, vitamiine ja teisi bioaktiivseid aineid.
  1. Kui palju on vaja tarvitada oomega-3-rasvhappeid?
  • Oomega-3-rasvhapete vajalikku doosi ei saa arvestada kehakaalu järgi. Tuleb arvestada organismis üheaegselt sisalduvate rasvhapete defitsiidiga, olemasolevate haiguste poolt tekitatud defitsiidiga (vt raamat ITK tab 1), ravitava haiguse kulgemise kiirusega jne. Täiskasvanud terve inimese vajadus küllastumatute rasvhapete järele kasvab koos füüsilise koormuse, paljude haiguste ja vananemisega. Asendamatute rasvhapete kasutamise puhul ravi eesmärgil peab arvestama, et raviefekt hakkab avalduma alles 2-3 nädala pärast.
  • Tervise säilitamiseks on igapäevane EPA ja DHA summaarne soovitatav doos 0,8–1,6 g.
  • Euroopa Toiduohutusamet soovitab tarvitada ALAd päevas 2 g, EPAd ja DHAd mitte vähem kui 0,25 g. USAs on ALA, EPA ja DHA soovitatav kogus naistele 12 g ja meestele 15 g päevas.
  • Profülaktika eesmärgil EPAd ja DHAd tarvitada päevas summaarselt kokku 0,5-0,6 g, ravimise ajal 1,5–3,0 g.
  • Paljude krooniliste ja põletikuliste protsesside, seedehäirete, kandidoosi, ekseemi, psoriaasi, südame-veresoonkonnahaiguste, diabeedi, astma, autoimmuunsete haiguste ja vähi raviks kasutatav oomega-3-rasvhapete päevane terapeutiline doos 6–9 g (vt ITK ptk 3-4 ja tab 8).
  • Oomega-3-rasvhapete päevane maksimaalne ohutu doos tavalise toiduga pole piiratud, kapslite sissevõtmisel kuni 7-8 g (vähi puhul kuni 13-18 g) päevas.
  • Oomega-3-rasvhapete kasutamise praktika näited tervendamise ja ravi eesmärkidel.
    – 
    Milliste terviseprobleemide, haigestumiste ja haiguste ravimiseks kasutavad arstid edukalt oomega-3-rasvhappeid saab ülevaate tabelist 9 (vt ITK lk 97).
    – EPA ja DHA summaarne doos 3,3 g vähendas haigetel vererõhku – mida suurem doos seda rohkem. Sealjuures vererõhk ei muutu nendel, kellel see on normaalne.
    – Igapäevane EPA ja DHA summaarne doos 2 g vähendab suremust 47% võrra olenemata haiguse tüübist.
    – Igapäevane EPA ja DHA summaarne doos 2–4 g kaitseb südame-veresoonte süsteemi ja tunduvalt pikendab elu.
    – Kui igapäevaselt tarbida koos EPAd 0,6 g ja DHAd 1,7 g, siis tunduvalt peatub kognitiivse võimekuse langus Alzheimeri tõve haigetel.
    – Depressiooni haigetele on igapäevane EPA ja DHA summaarne doos 2 g efektiivsuse poolest võrdne depressioonivastase preparaadiga Prozac.
    – Igapäevane EPA ja DHA summaarne doos 1,5 –2 g vähendab selliste haiguste sümptomeid nagu autism, düsleksia, agressiivsus ja hüperaktiivsus.
    – Igapäevane EPA ja DHA summaarne doos 3-4 g stimuleerib energia tootmist mitokondrites ja nende juurdekasvu, suurendab hapniku omastamist, tõstab füüsiliste harjutuste efektiivsust.
    - Reumatoidartriidi ravimisel kasutatakse edukalt EPAd doosis 54 mg ja DHAd 36 mg kehakaalu ühe kilogrammi kohta.
    – EPA doos 1,3 g ja DHA doos 0,9 g ühiselt suurendavad efektiivselt aju struktuuride hulka, stimuleerivad uute neuronite loomist – mõne nädala pärast paraneb mälu, rääkimise sujuvus ja väheneb depressioon.
  1. Organismis peab olema oomega-3- ja oomega-6-rasvhapete tasakaalustatud vahekord
  • Tasakaalu vahekorra vajadus. Evolutsiooni käigus väljaarenenud inimese organism vajab toitu, mis peab sisaldama oomegarasvhappeid tasakaalustatud vahekorras. Meie esivanemad ise valmistasid ja tarvitasid looduslikku päritoluga toite. Nad ei teadnud üldse midagi palju oomega-6-rasvhappeid sisaldavatest taimsetest rasvadest peale oliiviõli. Esivanematel oli oomega-3- ja oomega-6-rasvhapete vahekord ligikaudu 1:1.
  • Meie tänapäeva toit sisaldab väga palju põhiliselt tööstuslikult kasvatatud ja töödeldud (läbinud keemilise ekstraheerimise, rafineerimise ja desodoreerimise (vt ITK ptk 10.1.)) taimseid õlisid ja neid sisaldavaid tooteid. On järsult suurenenud mittelooduslike, kunstlike ja uute (näiteks rapsi-, maisi-, päevalille-, palmi- ja kookosõlid, transrasvad) toodete osakaal, toimunud märgatavad kõrvalekalded traditsioonilistest toiduvalmistamise viisidest. Farmides kasvatatud loomade lihas on vähenenud oomega-3-rasvhapete ja suurenenud oomega-6-rasvhapete sisaldus. Vähe (või üldse mitte) tarvitatakse kala ja mereande. Tulemusena meie on organismides oomega-3- ja oomega-6-rasvhapete suhe tänapäeval 1:20, eriti halbadel juhtudel 1:50.
  • Rasvad organismis käivitavad, reguleerivad ja tasakaalustavad erinevaid protsesse. Näiteks kui oomega-3-rasvhapped laiendavad veresooni, siis oomega-6-rasvhapped ahendavad neid; kui oomega-3-rasvhapped alandavad vererõhku, siis oomega-6-rasvhapped tõstavad seda; kui oomega-3-rasvhapped hoiavad põletikke ära, siis oomega-6-rasvhapped tekitavad põletikke; oomega-3-rasvhapped takistavad vähi teket, oomega-6-rasvhapped aga aitavad sellele kaasa jne. Vale oomegarasvhapete vahekorra puhul organismis tekivad põletikud, suureneb südame-veresoonkonnahaiguste risk, nõrgeneb immuunsus ja suureneb organismi vastuvõtlikkus teiste haiguste suhtes. Sealjuures tuleb mainida, et kahju veel mitmekordselt suureneb, sest oomega-6-rasvhappeid suuremas koguses sisaldavad toidud on tihti ka ise ääretult mittetervislikud.
  • Rasvhapetevahelise tasakaalu häire on krooniliste ja autoimmuunsete haiguste, südamehaiguste, diabeedi ning vähi tekke ja arenemise üheks peamiseks põhjuseks.  Seal, kus suhe on 1:50 (USA), on südame-veresoonkonnahaiguste tõttu suremus 45%, suhte 1:12 (Jaapan) puhul 12% ja suhte 1:1 (Gröönimaa) puhul 7%. Gröönimaal ka harva esineb psoriaasi, astmat, põletikulisi haiguseid, harva haigestutakse autoimmuunsetesse haigustesse (diabeet, hajutatud skleroos, reumatoidartriit). Praegu Gröönimaal koroonaviiruslikku epideemiat pole, avastati ainult 11 nakatanud inimest ja nad on terveks saanud ning surmajuhtumeid ei ole.
  • Kuidas toimida? Rasvhapete vahekorra parandamiseks on vaja järsult tarvitada vähem oomega-6-rasvhappeid sisaldavaid tooteid ja toidu valmistamisel kasutada vähem kahjulikult mõjuvaid tööstuslikult toodetud taimseid õlisid (C. Shanahan, L.Shanahan.“DEEP NUTRITION“ (2016)). Rohkem kasutada oomega-3-rasvhappeid sisaldavaid toiduaineid.
    – Sealjuures oomega-6-rasvhapetega organismi varustamiseks tarvitada rohkem värskeid juurvilju, avokaadot ja pähkleid. Igal võimalusel kasutada taimerasvana alati ehtsat külmpressitud oliiviõli, sest teist tüüpi oliiviõlid võivad sisaldada 70% ulatuses tervisehäireid tekitavaid tööstuslikult valmistatud õlide segu või maitset tugevdavaid lisandeid. Oomega-6-rasvhapete päevase vajaduse katab juba ära 2 supilusikatäit oliiviõli. Ehtsat külmpressitud oliiviõli võib kasutada suuremates kogustes kartmata oomega-6-rasvhapete ülekülluse teket, sest organism tarbib oliiviõlis suures koguses sisalduvad oomega-9-rasvhapped alati esmajärjekorras ära parema omastatavuse tõttu. See omakorda aitab normaliseerida oomega-3- ja oomega-6-rasvhapete vahekorda vajalikus suunas.
    – Peab olema alati toidus küllaldaselt ALAd, et organism saaks ise sünteesida, ehkki väga väikeses koguses, EPAd ja DHAd. Iga päev olgu toiduks kalasalatid, -võileivad. Ülepäeviti olgu kalatoidud külmamere või kodumaa jõgede ja järvede kaladest.

  Kokkuvõte

  1. Heade omaduste paljususest tulenevalt on oomega-3-rasvhapped organismile väga tähtsad ja vajalikud toitained. Nende defitsiidi puhul paljud biokeemilised ja füsioloogilised protsessid ei saa normaalselt töötada. Eriti hoogsalt kasvasid oomega-3-rasvhapete omaduste ja kasutamise võimaluste meditsiinilised uuringud pärast seda, kui Gröönimaa eskimotel, kelle menüüs on kuni 80% ulatuses oomega-3-rasvhapete poolest rikkad kalad, ei avastatud ateroskleroosi ja väga harvadel juhtudel tekib infarkt.
  1. Oomega-3-rasvhapped toetavad ja aktiveerivad organismi biokeemilisi ja füsioloogilisi protsesse, nendel on võimas põletikuvastane toime. Igasuguse haigestumise peatamine ja tervenemine pole edukas, kui tarvitatakse ebapiisavalt oomega-3-rasvhappeid ja ei hoita oomega-3- ja oomega-6-rasvhapete vahekorda vähemalt seisus 1:(2–4), eakatel ja eriti raskelt haigetel kuni 1:1.
  1. Oomega-3-rasvhapete sihipärasel tarbimisel on nende tervendav ja raviv toime samaväärne farmakoloogiliselt toodetud või rahvameditsiini retseptide järgi valmistatud preparaatidega. Saksamaal nimetatakse isegi ravimiks rasvase kala tarbimist terapeutilisel eesmärgil (Bas Kast.“Der ERNÄHRUNGSKOMPASS. Das Fazit aller wissenschaftlichen Studien zum Thema Ernährun.“ Bertelsmann Verlag, München. 2018). Venemaal nimetatakse ravimiks kahe- või kolmekordset (vt seletust allpool) kalasuppi uhhaad.
  1. Kui on raskusi heade kalade või kalaõlikapslite ostmisega, siis sagedamini valmistada mitmekordset uhhaad (keetmise käigus juba pehmeks keedetud kalad supis vahetatakse välja uute värsketega). Kui on kindel eesmärk ennast tervendada või ravida, siis tarvitada kalatoite iga päev vähemalt 2 nädalat järjest. Kaob oomega-3-rasvhapete defitsiit kehas, keharakud koguvad vajaliku koguse rasvhappeid ja need omakorda saavad ka toimida ravimina. Igal võimalusel ise valmistada toitu. Toit peab alati olema maitsev ja värske. Pole vaja vabatahtlikult pidada kinni nii-öelda imepärastest dieetidest ehk toimida loodusvastaselt ja piinata oma organismi.
  1. Teaduslikud uuringud näitavad, et oomega-3-rasvhapped võivad aidata nii ennetamisel kui ka juba tekkinud viiruslikust haigusest lahtisaamisel. Oomega-3-rasvhapped takistavad immuunsüsteemi loomast liigseid põletikke esile kutsuvaid tsütokiine. Suruvad maha kiiresti arenevaid agressiivseid põletikulisi protsesse organismis, näiteks ägedat kopsupõletikku koroonaviirusliku haiguse puhul. Gröönimaal, kus tarbitakse palju oomega-3- rasvhappeid sisaldavaid kalu, COVID-19 pandeemiat pole.
  2. Homo sapiens arenes ülivõimsaks võib-olla tänu oomega-3-rasvhapete tarvitamisele.

 Homo_sapiens_areng

  • Paleontoloogiliste, geneetiliste ja valkude aminohapete kooseisu uuringute tulemuste alusel on teadlased jõudnud arvamusele, et kõikide maailma inimeste esivanem (Homo sapiens ehk tark inimene) sündis Aafrikas 150 000 aastat tagasi. See toimus inimese populatsiooni radikaalse geneetilise muutuse tõttu, mille võis tekitada epideemia, kliimamuutus, jääaeg või/ja nälgimine. (James D.Watson.“ DNA: The Story of the Genetic Revolution“. 512 p,  2017).  Homo sapiens ja neandertallased eksisteerisid Euroopas järgmised 100 000 aastat rahulikult koos. 50 000 aastat tagasi toimus Aafrikas Homo sapiens’i järsk areng (uued tööriistad, relvad, sõjapidamise oskused, kooselamise kultuur jne). Edaspidi nad asustasid terve maailma ja elavad praeguseni. Neandertallased, kui üks evolutsioonilise arengu liin, kadus 30 000 aastat tagasi, tõenäoliselt ei pidanud konkurentsile vastu. Teistes maailma kohtades kadusid samuti kõik esimese lainena Aafrikast väljarännanud kohalikud rahvad, jättes igal pool Homo sapiens’i genoomi ainult 2,5–5% ulatuses oma geene.
  • Oletatavasti Homo sapiens’i järsk areng toimus kõnekeele tekkimisega. Kuid millegipärast kõnekeel ei arenenud välja neandertallastel, ehkki neil olid mõlematel genoomis keele arenemise eest vastutav geen FoxP2. Tõenäolisem on oletus, et Homo Sapiens’i arengu muutuse põhjuseks oli kiire (evolutsiooni arengu mastaabis) ajukoore ja eesajukoore lõplik väljaarenemine (86 miljardit neuroni, 3,7 korda rohkem neurone teenindavaid gliiarakke, tohutu suur sünapside arv, neuronite tihe paigutus) (S.Herculano-Houzel. „The human advantage: A new understanding of how our brains became remarkable“, 2016). 50 000 aastat tagasi võis Homo sapiens’i põhiliseks toiduks Aafrikas olla piiramatus koguses kala merest ja jääajal tekkinud järvedest.
  • Oomega-3-rasvhapped võivad käivitada või blokeerida geene, mida organism vajab ühel või teisel eluetapil evolutsiooni käigus kogutud kasulike omaduste sisselülitamiseks või muutmiseks ehk terveks ja targaks olemiseks (C. Shanahan, L.Shanahan.“DEEP NUTRITION“ (2016)). Inimese ja meile kõige lähedasema kõrvalliinina väljaarenenud humanoidse ahvi šimpansi genoomid on 99% ulatuses ühesugused. Nobeli laureaat D. Watson arvab, et inimesed on sisuliselt humanoidsed ahvid, kuid võrreldes ahvidega omavad mitte valke kodeeriva genoomi osas tohutu palju epigeneetilisi geenide aktiivsuse sisse-välja ümberlüliteid (vt ITK ptk 11.5) . Ümberlüliteid käivitab inimese mitteaktiivses genoomis säilitatud informatsioon või/ja organismi saabunud toitained, sh näiteks oomega-3-rasvhapped. Kõik toimub umbes samamoodi nagu liblika sündimisel. Liblika munast areneb välja röövik, pärast väljakasvamist röövik moodustab nuku ja nukust sünnib liblikas. Neil kõigil on üks ja sama genoom, kuid igas arengustaadiumis töötavad ainult antud momendil vajalikud geenid, mida lülitatakse sisse või välja epigeneetiliselt – toitainete, kliima või aastaaja poolt (vt ITKP ptk 7.3 müüt 1). 
  1. „Evolutsiooni käigus väljaarenenud inimese organism on võimeline abi saamisel ravima ennast omal jõul.“ (Steven R. Gundry) Steven R. Gundry on meditsiinidoktor, kardioloog, südamekirurg, toitumisalane spetsialist. Ta on maailmas teinud kõige rohkem edukaid südamesiirdamisi vastsündinuile. Viimasel ajal on oma kliinikus edukalt ravinud (raviskeem: rakkude puhastamine, soolestiku seedimise taastamine, organismi varustamine toitainetega) kümneid tuhandeid patsiente, kes põdesid autoimmuunhaiguseid, diabeeti, südame- ja neurodegeneratiivseid haiguseid (Steven R. Gundry.“ The Plant Paradox: The Hidden Dangers in “Healthy” Foods That Cause Disease and Weight Gain. 2017).

           P.S. See kokkuvõte on koostatud lisana eelnevale ülevaatele Kuidas tegutseda ja hoolitseda oma organismi eest koroonaviiruse epideemia ajal”, vt SIIN.

            Koostanud Virgo Mihkelsoo 30.04.2020
Toimetaja: Mylene Mihkelsoo

 

Virgo Mihkelsoo

Vasta

Your email address will not be published. Required fields are marked *

You may use these HTML tags and attributes: <a href="" title=""> <abbr title=""> <acronym title=""> <b> <blockquote cite=""> <cite> <code> <del datetime=""> <em> <i> <q cite=""> <strike> <strong>