Virgo Mihkelsoo raamatu “Isetervendamise ning tervete ja tarkade laste saamise teejuht” eessõna.

Eessõna

         Raamat annab põhjaliku sissejuhatuse nii iidsetesse kui ka nüüdisajal teaduse poolt kinnitatud tarkustesse, kuidas end tervendada ja tervena hoida. Selgitatakse lahti isetervendamise põhialused, omapära ja iseärasused ning kuidas neid teadmisi päriselus rakendada. Räägitakse isetervendamisest sügavamalt kui RemedyWay kirjastuse varem ilmunud raamatutes (vt pealkirju raamatu tagakaanel). Isetervendamise võimalustega peaksid tuttavad olema ka tulevased lapsevanemad, et paremini planeerida rasestumist, tutvuda raseduse ajal tegutsemise ja toitumise viisidega tervete ja tarkade laste sünnitamiseks ja üleskasvatamiseks.

           Isetervendamise mõiste on veel nii tervetele kui ka haigetele ja isegi arstidele seni võõras ja raskesti vastuvõetav, ehkki nimelt see oli aluseks nii rahvameditsiini kui ka edaspidise ametliku meditsiini väljaarenemisele.  Praegu on isetervendamine ainuke võimalus, mida võivad kasutada meditsiinilisest abist ilma jäänud rasked haiged, kelle haigust pole võimalik välja ravida ja kes on arstide poolt saadetudkoju vaid sellise abiga, mis võimaldab haigusega veel mõnda aega ilma valudeta elada. Isetervendamine on vajalik ka kiiresti areneva haigusega inimesele, kes ei  saa kohest raviabi kas arstide ülekoormatuse ja hõivatuse tõttu viiruslike epideemiatega võitlemisel  või elukoha, üksinduse  jms tõttu.

         Isetervendamine kutsub esile paljude arstide pahameele mitmel põhjusel. Tihti arvatakse, et isetervendamist saab läbi viia ainult arstide määratud ravimitega, mida meedikuhariduseta inimene ei oska ega ka tohi kasutada. Raamatu lehekülgedel vaadeldakse isetervendamist ainult looduslike vahenditega ja oma tegutsemisega (kui vähegi võimalik, loomulikult ka arstipoolse järelevalve all). Arstil tekivad raskused, kui inimene tegeleb isetervendamisega (koduse raviga) üheaegselt arstiraviga ja sellest ei teavita arsti. Sellisel juhul võivad arsti poolt ettevõetud ravimise  tehnoloogia (protokoll) ja tervenemise jälgimine sassi minna. Näiteks võib kodune ravi nõrgendada tarvitatavate ravimite toimet või just aidata tervemisele kaasa, tekitades arstil arusaamatusi ja raskusi edaspidise õige raviskeemi määramisel. Lisaks võivad arstid ilma jääda ravimitootjatelt ja -müüjatelt saadavatest toetustest ja preemiatest seoses haigetele määratud ravimite hulga vähenemisega.

        Isetervendamise  korraldamine ja läbiviimine võib olla algajatele raske. Tuleb koguda teadmisi ja tutvuda ravimise võimalustega ning ületada kartus antud haigusele külge kleebitud  sildi „väljaravimatu“ ees. Selline diagnoos võib olla õigusega pandud raviarsti poolt, aga võib olla ka haigusele külge jäänud mingil vahepealsel etapil, näiteks meditsiinis väga palju aega võtvate ametlike ravimise  metoodikate, protokollide jms kinnitamise käigus.

                  Teadlased on viinud organismis toimuvate  biokeemiliste protsesside uuringud juba molekulaarsele tasemele kuni geneetiliste ja epigeneetiliste mehhanismideni välja. Aina rohkem ja täpsemalt on teada, kuidas organism ravib iseennast, milliseid raviaineid selleks sünteesib, milliseid väliskeskkonnast saabuvaid toitaineid rohkem kogub, milliseid nendest muudab ja aktiveerib. Näiteks päikesekiirguse toimel sünteesitud D-vitamiin viiakse keha rakkudeni, iga rakk muudab selle aktiivseks hormonaalselt toimivaks vormiks ehk D3-vitamiiniks. D3-vitamiin aktiveerib rakus  epigeneetiliselt selliseid geene, mis organiseerivad ravimist, igasuguste  põletike ja valude mahasurumist, autoimmuunsete haiguste ja vähi arenenemise peatamist jne.

                    Teadlased on juba paljudel juhtudel kliiniliselt tõestanud, kuidas toitumine, üksikud toiduained ja toitained toimivad tervendavalt ja ravivalt. Rahvameditsiini saavutused, ravimtaimede omadused ja rahva ravimise praktika saab sellega juurde ka teadusliku tõestuse ja loodetavasti pälvib aja jooksul ka praktiseerivate arstide suuremat  tähelepanu. Näiteks  õige toidu ja selle „doosi“ valimisega on võimalik  otse kehas käivitada uute tüvirakkude loomist, aktiveerida tüvirakke ja kutsuda esile nende profileerimist just kehas vajalikuks rakuks ja vajalikus kohas. Valitud toiduainega saab käivitada uute neuronite sünteesi insuldi puhul ja vastupidi, vähikolde juures takistada uute veresoonte tekkimist. On  kindlaks tehtud, et tervist võib sageli kahjustada ka taimse toiduaine päritolu või toiduaine sobimatus ja mõju meie esivanemalt Homo  sapiens’ilt päritud peaaegu muutusteta organismi genoomile ja füsioloogiale.

                     Tänapäeval võimaldab isetervendamine paljudel juhtudel peatada raske haiguse edasiarenemise või sellest täielikult lahti saada. See on saanud võimalikuks nimelt tänu meditsiiniliste teadmiste tulemuste laialdasele levikule ja inimeste tervisealaste teadmiste suurenemisele. Paljudes riikides toetatakse isetervendamist aina rohkem, seda saavad teha vabatahtlikud arstide järelevalve all mitmetes kliinikutes. Aina rohkem tulevad appi ka toidulisandite tootjad ja apteegid, kes valmistavad ja müüvad toidulisandeid, lähtudes praktilise meditsiini kogutud kogemustest, mitte oodates tellimusi ametliku meditsiini poolt. Paljud meditsiinidoktorid ja arstid, uurides põhjalikult läbi organismis haigusi tekitavaid protsesse, haiguse arenemist peatavaid aineid ja neid sisaldavaid toiduaineid, olles saadud tulemustes hästi veendunud, hakkavad saadud teadmisi ja tehnoloogiaid ise enda peal katsetama ehk biohäkkima. Sellega kiireneb tunduvalt uute teaduspõhiste tulemuste kasutuselevõtt ja inimeste abistamine.

                  Isetervendamisega peavad olema kursis ka noorpaarid, et valmistada oma organism õigesti ette rasestumiseks, loote arenguks, lapse sünnitamiseks, imiku toitmiseks rinnapiimaga ja oma tervise tugevdamiseks juba lapsevanematena. Rase peab olema terve ja ideaaljuhul puhas organismile ohtlikest võõrainetest, sh ravimitest.

Emaüsas arenev loode kasutab oma arengus algul otseselt emarakke, ema organism valmistab imikule rinnapiima otse oma keharakkudest jne.  Vanemate hea tervis, mõistlik toitumine ja tegutsemine raseduse ajal võimaldab sünnitada ja kasvatada üles terveid ja tarku lapsi ning ka vajadusel aidata lastel terveneda.

                  Raamat on koostatud paljude vanaisade ja vanaemade palvel, et ka praegusel ajal tööstuslikult toodetud toidu pealetungil aidata suurendada terve lapselapse sündimise tõenäosust, kelle üleskasvatamises osalemine ja arenemise jälgimine tooks ainult rõõmu ja pikendaks nende vanaduspäevi. „Koostasin selle ülevaate, kui sain teada, et pojatütar juba kannab last. Olen oma raamatutes koos kaasautoritega senini alati hoidunud sellistest rasketest ja keerulistest küsimustest nagu rasedus ja lapse üleskasvatamine. Tegin kiiresti pojatütrele ülevaate toitumisest ja hakkasin siis süstematiseerima kättesaadavas teaduskirjanduses olevaid tarkusi ning teaduslikke artikleid sellealaste uurimistulemuste kohta. Meil abikaasaga on laste kasvatamise kogemust üle 50 aasta. Oli endalgi huvitav selgeks saada, mida uuemat on teadus ja praktika juurde toonud. Materjalide kogumine võttis palju aega. Kirjanduse uurimise ja läbitöötamise ajal nöökisid pereliikmed pidevalt, et kui sa veel venitad, siis sinu lapselaps sünnib varem, kui raamat valmis saab. Nii läkski.“

        Vanasti toimus laste sünnitamine ja  kasvatamine ikka selles suunas, et nad oleksid terved, targad ja võimelised nii enda kui ka kogu pere, põlvkonna arendamist toetama. Tavaks oli sünnitada ikka rohkem lapsi – mida rohkem, seda parem –, pidades silmas peres abiliste vajadust, loodusõnnetusi, sõdujne. Meditsiinilised teadmised on viimaste aastakümnetega tohutult suurenenud, sealjuures on kindlaks tehtud, et nüüdisaegse inimese elutegevus ja areng on seotud mitte ainult meie esivanematega, vaid senini tugevalt ka kümnete tuhandete aastate taguse eluviisiga, toiduvalikuga ja toitumisega. Tänu teaduse arengule on saanud inimestele lähedasemaks ja arusaadavamaks organismi geneetika toimemehhanismid. Nüüd on juba kasutusse jõudnud uus geneetika teadusharu epigeneetika, mis harutab lahti, millised välistegurid, toiduained juhtisid evolutsioonilise arengu ajal ja juhivad ka praegu inimese päritud genoomis olevate geenide aktiivsust, tegevust ning kogu inimese tegevust.

                  Epigeneetikale tuginedes ei ole päritavad mitte ainult  geenid, vaid ka elu jooksul kogutud kogemused ja vead. Sealjuures kanduvad need muutused edasi mitte ainult oma lapsele, vaid ka kahele-kolmele põlvkonnale. Lapse areng, tarkus ja tervis sõltuvad väga olulisel määral nii vanematelt saadud geenidest kui ka nende tervisest ja eluviisist enne rasestumist. Loode juhib ja teostab oma arenemist iseseisvalt geneetiliselt määratud ja päritud programmi kohaselt. Loode programmeerib oma tulevase elu biokeemilisi ja füsioloogilisi protsesse nii, et ta saaks areneda ja elada samasugustes tingimustes, mis olid tema vanematel ning mis olid raseduse ajal, eelkõige ema toitumises. Tema eesmärgiks on sündides jääda ellu ja tuua hiljem ilmale järglasi. Sealjuures  ei arvesta tulevane laps, milliseid haigusi see võib kaasa tuua ja seeläbi lüheneda tema eluiga. Inimlapse areng toimub väga selgelt eraldatud kahes etapis:  ema kõhus ja pärast sündi. Pärast sündi jätkub arenemise programmeerimine kuni lapse aju lõpliku väljaarenemiseni.

        Tulevase isa panus terve ja targa lapse saamiseks on samuti tähtis. Mitte ainult päritavate geenide kaudu, vaid ka päritava epigenoomi, elustiili omapära kaudu. Tulevasel isal peab samuti juba mitu kuud enne abikaasa rasestumist olema hea tervis, tal ei tohi olla epigeneetilisi märke, mille organism paneb suitsetamise, alkoholi liigtarvitamise, eelkõige kahjuliku toitumise ja ebasoovitavate toitude eelistamise arvele. Tulevane isa  peab vähemalt kaks kuni neli kuud enne abikaasa rasestumist ka oma tervise korda tegema  ja oma organismi poolt DNA molekulile ebatervisliku eluviisi tõttu pandud tulevase lapse tervist kahjustavatest epigeneetilistest märkidest lahti saama. Hea uudis on, et see on juba võimalik!

     Raamat on koostaja-autori poolt nõnda kokku pandud, et tulevased ema-isa ja ka vanaema-vanaisa saaksid üheaegselt vajalikud teadmised maksimaalselt üksikasjalikult ja igakülgselt põhjendatult. Selline lähenemine peaks andma rohkem lootust, et vajalikud teadmised jõuavad adressaatideni. Raseduseks ettevalmistumine, rasedus, imiku ja lapse edaspidine algne üleskasvatamine kestab keskmiselt kokku kolm aastat. See aeg on küllaldaselt pikk  teadmistega tutvumiseks, nende omandamiseks ja pidevalt kasutuselevõtmiseks. 

      Raamat on jagatud kolmeks põhiliseks osaks. 1. ja 3. osa on sobilik  paljude terviseprobleemide kõrvaldamisel. 1. osa annab noortele emadele ja isadele ülevaate, kuidas teha oma organism korda, kui on plaanis sünnitada laps või rasestumine tekib ootamatult ja on vaja hakata iseseisvalt tegutsema, oma organismi ette valmistama tulevase lapse arenguvajadusi silmas pidades. Lühidalt on pööratud tähelepanu mitmetele toimivatele meditsiiniküsimustele. Võib loota, et selle tulemusena jõuavad oma tervise eest hoolitsevad inimesed argumenteeritult arusaamale, kui tähtis ja möödapääsmatu igas meditsiinis on ka ise osalemine oma tervise parandamisel ja  tagasitoomisel. Teisiti ei toimi ükski meditsiin. Sedapeab arvestama ka terve inimene, mitte lootma ainult arstide abile. Kui tahetakse kauem tegusad olla, võimalikult üldse mitte haigestuda ja tekkinud  haiguse puhul kiiremini terveks saada, siis on vaja rohkem teada oma organismi vajadustest, tervise taastamise ja  iseravimise võimalustest ning sellega seotud protsessidest nii sügavuti, kui  seda võimaldavad nüüdisaegsed teadmised. 

Väga  oluline on ka omada teadmisi inimeste ajaloost palju kaugema perioodi kui oma lähimineviku esivanemate, vanavanemate ja vanemate väljaarenemise, toitumise ja teguemiste kohta. Kuidas meie organism ennast ravib, kuidas tegutseb inimese tervise tagamisel meditsiini isalt, kuulsalt arstilt Hippokrateselt nime saanud „sisemine doktor“ ja mis on terviseküsimustes kõige tähtsam. Organismi peab armastama, austama, tema vajaduste eest alati hoolitsema ja  teda talitlemises toetama, sealjuures pöörates rohkem tähelepanu nendele teadmistele, mis on vajalikud tulevaste lapsevanemate tervise kordategemiseks, rasedale emale oma tervise eest hoolitsemisel, arenevale lootele ja sündivale lapsele, ning ka teadmistele selle kohta, kuidas elada tervena ja teovõimelisena vanaduses. Oluline on ka teada, miks on vaja hoolitseda oma soolestiku mikrobioomi eest. Miks on igasuguste tervisehädade puhul esimesel kohal alati toit ja vale toitumine? Miks on vaja teada meie kaugete esivanemate toitumisharjumusi? Kuidas mitte eksida õigete tervisealaste sammude tegemisel? Kuidas on võimalik ka iseseisvalt tulemuslikult ja ohutult toimida oma tervise säilitamisel ning iseravimisel, võttes julgemini mõistlikult biohäkinguliselt kasutusele uuemate teaduslike uurimuste tulemusi, rahvameditsiini ja tavameditsiini praktikad? Teadmised selles osas annavad rohkem julgust ja kindlust toitumise valikutes ja tegutsemisel.

      2. osa on pühendatud  rasedusega ja loote arenguga seotud väga tähtsatele ning keerulistele küsimustele. Kuidas on võimalik programmeerida ja teostada targa ja terve lapse sünnitamine? Mida me juba teame loote iseseisva väljaarenemise programmist? Mida loode arvestab ja ei arvesta oma biokeemiliste ja füsioloogiliste protsesside ümberprogrammeerimisel?  Mida vajavad lapseootel naine ja loode raseduse ajal, miks on sealjuures eriti tähtis õige toitumine? Kuidas toimub ja kuidas on võimalik aidata pisilast peale sündi teisel etapil jätkuval edasiarenemisel? Milles seisneb ema rinnapiima tähtsus? Jpm.

       3. osa  annab ülevaate praegusel ajal tunnustatud tervislikust ja ohutust toitumisest. Rasedal on juba vähe aega vajalike teadmistega tutvumiseks, tal on väga raske välja valida ja hankida kõige paremaid ning võimalikult vähem ohtlikke toiduaineid. Raske on aru saada, mis on ikkagi tervislik ja kasulik.Dieetide ja toitumise kohta on palju väärarusaamu ja müüte. Dieedid ei tule raseduse ajal, imiku ja väikelapse lõplikul väljaarenemisel kõne alla. Evolutsiooni käigus arenesid ja kujunesid inimese organismil välja normaalse talitlemise ja homöostaasi mehhanismid, genoom ja epigenoom, lapse väljaarenemise programm, toitumise vajadused igal eluetapil kuni sügava vanaduseni. Toit on nii energia ja toitainete allikas kui ka ravim. Toit on imeline! Kõiki selle võimeid ja funktsioone hakati alles hiljuti avastama ning uurima. On ju ammu teada,et nimelt toit võimaldab inimesel sälitada organismi taastumise ja korrashoiu, tervise, loomingu- ja töövõime,  juhib inimese elutegevust.  Kuid teadlased ja arstid ei ole veel läbi viinud ega esitanud mitte ühtegi kontrollitavat uuringut raseduse aja toitumise tähtsusest tulevase lapse tervisele kuni tema sügava vanaduseni välja.Sealjuures peavad uuringud olema pikaajalised, rasestumise algusest kuni lapse vananemiseni  ja edaspidi vähemalt kahe-kolme põlvkonna ulatuses. On lahti seletatud, millised peaksid olema õiged toiduvalikud, miks on nii oluline oomega-3-rasvhapete tarvitamine jne.

…………….   

            Tahaks loota, et lugeja ei saa pahaseks, kohates siin tavaliste terviseraamatutega võrreldes  vahest isegi „üleliigset“ põhjendavat informatsiooni ja selle kordumist. Faktide ja protsesside lahtiseletamisel on põhiliselt järgitud ainult üht, koostaja-autori arusaama järgi  kõige reaalsemat teooriat või versiooni. Kasutatud kirjanduses on ära märgitud  põhiliselt spetsialistide artiklid või teaduspõhise sisuga raamatud. Lugeja võib vajadusel täiendava informatsiooni  saamiseks neid kasutada, vaadates ka seal ära toodud faktide mitmeid algallikaid. 

              Esitatud materjalid on  ette nähtud teadmiste ja silmaringi laiendamiseks, isetegutsemise vajaduse ja vastava tegutsemistahte suurendamiseks. Seda on tehtud lootusega, et  rahulik ja süvenenud tutvumine aitab teha paremini arusaadavaks, mis on siiski elus tähtis, õigem, kasutuselevõtmiseks sobiv ja vajalk. Lugeja tähelepanu on püütud pöörata ka paljudele tervise seisukohast  tähtsatele üksikasjadele, nende tähtsuse (pool)teaduslikult lahtiseletamisele. Nagu tavalises elus, nii ka terviseküsimustes takerdub see „kõrgema taseme iva“ alati pisiasjade taha. Vanaisadele, vanaemadele ja teistele pereliikmetele annab raamatus sisalduv info võimaluse teadlikumalt korraldada igapäevast elu, jälgida tulevaste laste imelise uue elu tekkimist ja arenemist ning selles tegusalt osaleda.

      Raamatu koostamise üks eesmärke oli aidata ka tervisehäirete või krooniliste haigustega inimestel  hakata ise tegutsema tevenemise ja tervise tagasitoomise suunas, sünnituseks etevalmistumisel ja laste üleskasvatamisel. Ülevaade peaks andma  kindlustunde, et mõistlik biohäkinguline isetervendamine on samuti teaduspõhine meditsiiniline tegutsemine. Raamat annab teadmisi ja näitab võimalusi, kuidas  tervendamise ja ravimise eesmärgil paremini ning efektiivsemalt kasutada tavalisi toiduaineid ja toidulisandeid. Kuidas  on võimalik rakendada meditsiiniliste kliiniliste uuringute värskeid läbimurdelisi tulemusi, peatada või üldse lahti saada  kroonilistest ja autoimmuunsetest haigustest, pikendada elu.

              On arusaadav, et iseravimisega hakkab tavaliselt tegelema inimene, kes ei saa abi määratud raviskeemidest ja ravimitest, kes on sunnitud antud momendi meditsiinitaseme tõttu elama edasi krooniliste haigustega ning tihti invaliidina, saades ainult võimaluse elada haigusega edasi ja vähem kannatada. Või kelle puhul on arstid tunnistanud, et nad ei saa enam midagi teha olukorra parandamiseks ja on saatnud ta koju.

         Otsese isetervendamisega võib alustada mitmel viisil. Meditsiinilise haridusega inimesed, kes on teadlikud uuematest meditsiinilistest  saavutustest, toiduainete ravivatest omadustest, toodetavatest toidulisanditest ja oskavad ise tellida organismi seisundit iseloomustavate parameetrite analüüse, neid lahti mõtestada, võivad hakata ise mõistlikult tegutsema. Meditsiinist kaugemal olev inimene saab ka planeerida endale isetervendamissamme, lähtudes omandatud teadmistest ja tuginedes avanenud võimalusele otsida personaalselt endale abiks vastava kvalifikatsiooniga arst.  Kõnekäänd „õige arst on alati kõige võimsam relv haiguste vastu“ kehtib ka igasugusel isetervendamisel, millele lisandub haige tervekssaamise tahtejõud, järjepidevus oma organismi eest hoolitsemisel jne. Muidugi tuleb kõik kooskõlastada juba olemasoleva raviarstiga, et viia sisse vajalikud muudatused, eriti pikaajaliste raviskeemide ja määratud ravimite osas. Kahjuks on käesoleval ajal paljud head arstid ülekoormatud ja peavad sageli  tegutsema suurte ravimiteaduse ja ravimitööstuse firmade rahanduslike huvide surve all.

                   Raamatus esitatud info ja näited teenivad inimeste teadmiste suurendamise eesmärki (ka juhul, kui on esitatud arstide soovitusi ja praktika näiteid) lootuses, et see annab tervise eest hoolitsevatele inimestele, haigetele ja ka rasedatele rohkem teadmisi ning paremat  arusaamist organismis toimuvatest protsessidest. Raamat ei ole meditsiiniõpik, ei ole ka iseravimise käsiraamat, sest igasugused raviskeemid ja tervendamisprogrammid peavad olema  tehtud igale inimesele personaalselt, arvestades tema tervislikku seisundit, eluviisi, igapäevast tegutsemist ja organismi võimeid.

Virgo Mihkelsoo

Vasta

Your email address will not be published. Required fields are marked *